Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 13. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Liiga kaua on ahela nõrgim lüli pidanud taluma liiga suurt koormust. Tavaliselt on selleks nõrgemaks lüliks põllumees või väiksem toidutootja. Suurte korporatsioonide makseviivitused põllumeestele ja väikestele toiduettevõtetele peavad lõppema,“ ütles Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogan.

Komisjoni ettepaneku järgi keelustatakse sellised kaubandustavad nagu hilinenud maksed, kiiresti riknevate toiduainete eest tellimuste tühistamine viimasel hetkel, lepingute ühepoolne või tagasiulatuv muutmine ning tava sundida tarnijaid tasuma raisku läinud toodete eest.

Eesti põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles teemat ERRi uudistele kommenteerides, et Brüsseli algatust on oodatud 10 aastat. „Me oleme selle nimel tegutsenud, et selgitada, et ebaausad kauplemistavad on suur probleem. Ühe enamlevinud probleemina saab välja tuua ebamõistlikult pikad maksetähtajad. Toiduainetele, mis tegelikult müüakse maha väga-väga kiiresti, vaid mõne päevaga, on maksetähtaeg tarnijale tihtilugu pikem kui kolmkümmend päeva,“ tõi Sõrmus näite.

Kuhu läheb tarbija kulutatud üks euro: põllumees saab sellest 21%,  töötleja 28% ja müüa tervelt 51%.

Euroopa Komisjon soovitab luua liikmesriikidel asutused, kes hakkaks jälgima, et osapoolte poolt kokkulepitud reeglitest kinni peetaks. Ka Sõrmus on seda meelt, et Eestis peaks selline asutus olemas olema. „See tooks selle teema ka meil tõsisemalt päevakorda. Me oleme juba mõnda aega tegelenud vabatahtlike kokkulepetega, aga nende kõige suurem puudus ongi see, et seal ei ole sellist selget jõustamismehhanismi, et mis siis saab, kui reegleid rikutakse. Seaduse tasemel ei ole Eesti tahtnud täna liituda nende kahekümne ja rohkema riigiga Euroopas, kes on seda teemat reguleerinud ja ma usun ja loodan, et see direktiiv annab tõuke selleks, et Eestis need reeglid luuakse,“ arvas Sõrmus.