Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 13. aprill 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas söödad, nõnda lüpsad

Kuidas söödad, nõnda lüpsad
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Kevad tõstab pead ja põllumees pöörab üha enam pilgu ootusärevusega põllule. 4. ja 5. aprillil kutsus Eesti Seemneliit looma- ja taimekasvatajad kuulama ja kaasa rääkima söödakultuuride õppepäevadele Lääne- ja Saaremaal.

Meeldiv oli kohata aktiivset osavõttu, millest võime järeldada, et teemad olid ajakohased. MTÜ Eesti Seemneliit koondab seemnekasvatajaid ja seemnemüügi ettevõtteid üle Eesti ning infopäevadele ootasime nii looma- kui taimekasvatajaid, et vahetada mõtteid vastastikku kasuliku koostöö osas.

Eestit võib täna nimetada üheks eesrindlikumaks piimakarjakasvatusmaaks Euroopas, ka lihaveisekasvatus on kiire hooga aastast aastasse muutumas „pidamisest“ teadlikuks kasvatamiseks. Loomakasvatuse püsiva arengu eelduseks on kindlasti taimekasvatuse kõrge tase ning koostöö nende kahe sektori vahel. Samuti on see koostöö oluline loomsete toiduainete tarbijatele, kes üha enam tunnevad huvi lauale jõudva toidu päritolu vastu. Täpsem info, kust pärineb söödav liha ja piim kuni selleni, kust oli pärit seeme, millest kasvasid taimed nende loomade söötmiseks, on huvitav lisandväärtus loomakasvatuse lõpp-produktidel ja oluliseks eeliseks kodumaistele toiduainetele.

Õppepäevadel esinesid teadurid Eesti Taimekasvatuse Instituudist ja nõuandvad praktikud Tartu Agro AS-ist ja Alltech Eesti OÜ-st. Instituudis käib pidev teadus- ja arendustegevus eesmärgiga tõsta põllumajandustootmise efektiivsust, samal ajal vähendades keskkonnamõjusid. Koolitusel räägiti muuhulgas Eestis aretatud heintaimede, kõrreliste ja proteiinikultuuride sortidest ja üheskoos otsiti vastuseid küsimustele, millised söödakultuurid sobivad erinevatesse piirkondadesse, erinevatele loomadele ning mida loomade vajadustest ja üha kasvavast toodangu eesmärgist lähtuvalt söödaks kasvatada.

Hea oli tõdeda, et tegelikult on meil kõik vajalik täna Eestis olemas. Saadaval on palju erinevaid seemnesegusid, mille on heaks kiitnud nii loomakasvatajad kui –veel tähtsam – loomad laudas. Instituudis tehakse pidevalt tööd uute sortide aretamiseks ning katseid olemasolevatega. Saadaval on mitmesugused toetavad tooted söödakvaliteedi parandamiseks ja lõpuks, kuid mitte vähetähtsana – olemas on inimesed, kes söödakultuuridega aastaid (ning aastakümneid) töötanuna valdkonnas hindamatut nõu saavad anda.

Lehm lüpsab suust ja kana muneb nokast, taim kasvab mullast ja heast seemnest – olid kõik sama meelt ja selle nimel tehakse koostööd ka edaspidi.

Sarnase sisuga õppepäevasid plaanime PRIA toel jätkata hilissügisel ka mujal Eestis. Infoga kursis olemiseks jälgige www.pikk.ee sündmuste kalendrit või Seemneliidu Facebooki lehte!

Karen Rätsep, MTÜ Eesti Seemneliit

Pilleriin Puskar, Alltech Eesti

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960