Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 26. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on mahepõllumajandus Eesti jaoks oluline põllumajandustootmise haru, mis on kasvanud ennaktempos. „On näha, et ettevõtjad tunnevad selle keskkonnasõbraliku tootmisviisi vastu suurt huvi. Kahjuks lõi see olukorra, kus pidime sel aastal vaatamata lisavahendite leidmisele vähendama väljamakstavaid toetusi,“ sõnas Tarmo Tamm.

„Mul on hea meel, et oleme leidnud 1,7 miljoni euro ulatuses täiendavad vahendeid, et maksta veel sellel aastal tootjatele välja toetus maksimaalses mahus. Lisaks on riigieelarve seaduse raames kokku lepitud lisavahendite jaotus aastateks 2019–2021 – esialgu 1,5 miljonit aastas, mis tõuseb 2,5 miljonini. Kui mahetootmine kasvab samas tempos, siis ei pruugi need vahendid järgnevatel aastatel tagada toetuse väljamakset 100% ulatuses, kuid me ei pea kartma ka toetuse märkimisväärset vähendamist,“ lisas minister Tamm.

2017. aastal arenes mahepõllumajandussektor kiirelt edasi ning tekkis olukord, kus kõigi nõuetele vastavate mahepõllumajanduse toetuse taotluste rahastamise eelarvest jäi puudu 3,7 miljonit eurot. Kõigis maaelu arengu toetuste andmist reguleerivates õigusaktides, kaasa arvatud mahepõllumajandusele ülemineku ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse puhul, on ette nähtud võimalus toetuse ühikumäära vähendamiseks olukorras, kus kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab eelarveaastaks määratud eelarve.

Maaeluministeerium otsis olukorrale parimat lahendust toetuse ühikumäärade vähendamise minimeerimiseks ning leidis mahepõllumajanduse toetamiseks täiendavad vahendid maaelu arengukava sisemiste vahendite arvelt.