Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 2. mai 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Millist uba tasub kasvatada?

Jaagumäe talus kasvatatakse põllukultuure 1725 hektaril. Eelmisel hooajal külvati kaunvilju 199 hektarile. Talu valis kasvatamiseks põldoasordi ’Kontu’, mis sobib just meie piirkonnas kasvatamiseks. Seda sorti külvati 30 hektarit.

Varajane sort

Kasvuperiood 110 päeva

Soovituslik suurema reavahega külvata (250 mm)

Taimede kõrgus 90 -130 cm (võib olla kuni 180 cm)

Väike seeme, 1000 tera mass 330 -350g (300)

Külvinorm 50 -60 id.tera/m² (55 id.tera/m² )

Proteiin kõrge 28 -32% (25)

Peale koristus sobib talinisu peale külvata

Sobib nii tava kui ka mahe kasvatusse

Allikas: Jaagumäe Talu

 

„Eelviljaks oli meil suvioder. Sügisel tegime ka künni. Külvasime 7. mail 30 hektarit, normiga 200 kg/ha ja 25 cm reavahega, et taim saaks enam valgust. Külvisügavus oli 6 cm. Väetiseks läks NPK 6-18-34+2S 200 kg/ha. Peale külvi rullisime, aga see pole iga kord ka vajalik, meie tegime,“ rääkis tehtud töödest Runtal.

Eelmisel aastal oli oataime kõrgus tavapärase 130 cm asemel kohati 180 cm, aga saadi siiski kenasti koristatud. Ja kui tavapäraselt jääb selle sordi kasvuperiood 110 päeva juurde, siis 2017. aastal oli see 141 päeva.

„Kaks nädalat enne koristust kasutasime desikanti Diqua, normiga 2 l/ha. Koristus algas 25. septembril. Koristasime kõrgeks kasvanud oa NewHolland CX8080 kombainiga. Koristusvõimsus oli suurematel põldudel suurem, uba kasvas meil viiel põllul, aga keskmiselt 2,8 -3,1 hektarit jõudsime tunnis võtta. Punkrikaaluks tuli saaki 3860 kg/ha, kuivkaalus 3470 kg/ha. Peale koristust käisime põllu tüükultivaatoriga üle ja maha läks talinisu,“ sõnas Runtal.

Mõni kasvataja on kurtnud, et ’Kontu’ seeme on liiga väike - see võib olla pluss või miinus. „Sel aastal oli see pigem pluss, sest tera kuivas kiirelt. Siin on probleem pigem kokkuostjatega, kes ei pruugi väikest tera eelistada aga tänavu see sobis. Proteiin oli möödunud aastal ka veidi väiksem kui muidu, 25%,“ tõi näite Runtal.

Taimekaitsest rääkides tõi Runtal näite, et teistel Euroopa Liidu riikidel on olemas kogemus, mis tõestab, et fungitsiidide toimeained, nagu näiteks tebukonasool, sobivad põldoa haiguste tõrjeks ideaalselt. „Meil Eestis ta kahjuks registreeritud pole, kuna uba on meie riigis n-ö uus kultuur. Nende kasutamisel ei ilmne taimedel stressi ega kasvuhäireid, küll aga pikeneb natukene eluiga. Samas viib fungitsiidide liigkasutamine proteiini alla,“ ütles ta ja lisas, et samas ilma fungitsiiditeta ka ei saa. „Fungitsiid on tähtis kuna šokolaadilaiksus ja laikpõletik võib saagi hävitata. Kevadel tegime taimekaitse juba 13. mail Fenixiga (2 l/ha), lisasime segusse ka märgajat. Enne õitsemist kasutasime Prosarot (0,8 l/ha) koos leheväetistega ja märgajaga ja peale õitsemist Populset (0,6 l/ha), seda siis taas koos leheväetise ja märgajaga. Teine ring fungisiidi on seemnekasvatuse tõttu, kuna šokolaadilaiksust ja laikpõletik kandub edasi ka seemnetega,“ selgitas Runtal.

Ta oli kindlalt seda meelt, et uba on vaja viljavahetusse sisse tuua. „See toob nii kulu kui tulu, möödunud hooajal kulu ei toonud aga ka suurt tulu tast ei saanud.“