Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 1. juuni 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Metsameistri käive oli möödunud aastal ligi 3,3 miljonit eurot, mida on 76% rohkem võrreldes 2016. aastaga.

Ettevõtte juhatuse liikme Mart-Sander Mõtsi sõnul jäi ettevõtte kasum samasse suurusjärku varasemaga ning kogu jõud on suunatud käibekasvule.

“Suure tõenäosusega keelab riik 2022. aastaks Leedu päritolu metsataimede kasutamise Eesti metsades, aidates takistada seenhaiguste levikut Eestimaa metsades,” viitas Mart-Sander Mõts. Otsuse järel kasvab nõudlus kodumaiste metsaistikute järele, mida Eesti Metsameister soovib katta.

Mart-Sander Mõtsi sõnul paneb ettevõte juba sel aastal kasvama üle miljoni istiku ning igal aastal nähakse 150% kasvu. “Viie aasta eesmärk on jõuda tähiseni, kus paneme enam kui 5 miljonit istikut aastas kasvama,” lubas Mart-Sander Mõts.

Ettevõtte Tartumaal Rannu vallas Suure Rakke külas asuv tootmisbaas kasvatab kuuse, männi, lehise ja kaseistikuid. Mart-Sander Mõtsi sõnul ei tegele suur osa metsaomanikke kahjuks metsauuendusega. “Täna müüb suurim istikute kasvataja kogu oma toodangu RMK-le ja erametsaomanikul ei olegi head võimalust metsauuendusega tegeleda,” viitas Mart-Sander Mõts.

Eesti Metsameister on metsamajandusettevõte, mis soetab ja majandab suuri metsamassiive ning on abiks maaomanikele, kellel on tarvis metsamajandamiskava või ülestöötamisteenust. Eesti Metsameistri metsakorraldajad on viimase kolme aastaga takseerinud ligi 4000 hektarit metsa ja ettevõte on istutanud üle 2,5 miljoni istiku.

“Kui aastane raietööde pindala on 90 000 hektarit ja metsauuendustööde osakaal ainult üle 9000 hektari, siis metsa uuendamata jättes raiub Eesti end rohumaaks,” kirjeldas Mart-Sander Mõts. Vähene istutamine ei tulene tema sõnul mitte ainult istikute puudusest, vaid probleemile lisandub maaomanikel ajakulu, toetuste taotlemise keerukus ja ka ebapiisavad toetusmäärad.

“Õnneks on avalikkus hakanud märkama kõigi neid lagedaks raiutud alasid, mis meie maanteedelt ja küladest kätte paistavad,” viitas Mart-Sander Mõts. Tema sõnul peab Eesti olema juhtiv metsariik, seega kord raiutu asemel tuleb panna kasvama kodumaine puit. “Meie tahame sel teel erametsaomanikule olla parimaks partneriks,” lubas Mart-Sander Mõts.