Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 2. juuli 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mõõdunud sügise trööstitud ilmad hakkavad tänavuse kevade väljakutsete taustal mälestusse jääma, kuid selle mõju oli aasta algul seemet hankides tuntav. Otsustada tuli, kas panustada suuremal määral kõrgema hinnaga sertifitseeritud seemnele või kasutada kehvemaks jäänud idanevusega oma toodetud seemet (OTS). Viimast problemi ei lahenda alati ka kõrgemaks korrigeeritud külvinorm.

Peale kevadtööde lõppu alustas Eesti Seemneliit tänavu kasutatud oma toodetud seemne koguste kohta info kogumist. Käesolev artikkel koondab enim tekkinud küsimusi OTS-seemne valdkonnas.

Miks mulle see päring saadeti?

Infopäring oma toodetud seemne kasutamise kohta saadetakse tootjatele, kes on eelneval või varasematel aastatel tegelenud põllumajandusega, saanud põllumajanduslikke toetusi või ostnud sertifitseeritud seemneid mõnelt Seemneliitu kuuluva sordiesindajalt. Võimalik, et vahel satub päringu saajate hulka mitteaktiivne tootja või muu tegevusalaga ettevõtja. Selle kordumise vältimiseks on hea tagastada deklaratsioon EI-vastuse ning vastava kommentaariga.Miks on päringu saatnud mittetulundusühing Eesti Seemneliit?

Seemnekasvatajate tulu peaks tulema sertifitseeritud seemne müügist.). Vastavalt sordikaitse reglementidele on sordiesindajal õigus saada tasu oma toodetud seemne kasutamise eest (nn OTS-tasu või ’õiglane tasu’). Seda tasu ei saa endale seemnekasvatajad, kelle tegevus piirdub sertifitseeritud seemnega.

Eesti Seemneliitu kuuluvad erinevad seemnevaldkonna osapooled Eestis ning see MTÜ esindab oma toodetud seemne kasutamise info ja tasu kogumisel liitu kuuluvaid sordiesindajaid (vt nimekirja SIIT

Kas ma PEAN vastama?

Sordikaitset ja oma toodetud seemne valdkonda reguleerivad Taimede paljundamise ja sordikaitse seadus (Eestis kaitsealustele sortidele) ja EL Nõukogu määrus 2100/94 (kogu EL-is kaitsealustele sortidele), mille põhimõtted on sarnased. Seaduse järgi peab tootja teatama kaitsealuse sordi oma toodetud seemne kogused sordi omanikule (või Eestis esindajale). Seemneliidu päring on sordiesindaja poolne vastav infonõue ning sellele vastamata jätmisel rikub põllumajandustootja seadust.Mis siis, kui ma ei saanud päringut, aga olen oma toodetud seemet kasutanud?

Seadus kehtestab nii infonõudele vastamise kui tasu maksmise kohustused. Et Seemneliit saaks väljastada OTS-tasude arve, on vaja infot kasutatud sortide kohta ning selle saab edastada deklaratsiooni kaudu. Esindades mitut ettevõtet, on palutud täita deklaratsioonid eraldi. EI-vastuse enda teiste ettevõtete kohta (kui üks isik esindab mitut firmat) võib lisada ka vabas vormis OTS-seemet kasutanud ettevõtte deklaratsiooni kommentaaride väljale lisainfona.

Ma ei tegele seemnetootmisega, olen tavatootja või loomakasvataja – see teema vist ei puuduta mind?) on OTS-tasu kohustuse maksmisest vabastatud ning kui OTS-seemet ei kasutatud, pole millegi eest tasuda vaja. Tagasiside vastava infoga on siiski oodatud– Seemneliit ei oma infot põllumajandustootja kasutatavate pindade kohta ning samuti on päringu kordumise vältimiseks vajalikud EI-vastused OTS-seemne mitte kasutamise korral.

OTS-tasu maksmise kohustus kaitsealuste sortide eest kehtib kõigile, kes on oma toodetud seemet külvanud, olenemata tootmise eesmärgist.Olen väike-ettevõtja või ei kasutanud oma toodetud seemet – mida sinna kirjutama peab?

Väike-ettevõtjad (Eesti ja EL kaitse puhul veidi erinev käsitlus, vaata SIIT

Olen juba maksnud sertifitseeritud seemne eest, miks veel raha küsitakse?

Sertifitseeritud seemne hinnas ei sisaldu prognoositavat tasu seemne hilisema endale paljundamise eest.Olen nõus maksma Eestis aretatud sortide eest, aga välismaalastele ei taha maksta!

Sordikaitse reglemendid kehtivad ühtsena nii Eestis kui välismaal aretatud sortidele. Samuti tuleks selle põhimõtte juures mõelda sellele – kas muidu on „lääne“ sortide kasvatamise vastu huvi? Hea koostöö välismaiste seemnetootjate ja sordiaretajatega on Eesti Taimekasvatuse Instituudi jaoks äärmiselt oluline. ETKI ise esindab lisaks enda aretatutele ka suurt valikut välismaist päritolu sorte. Oma toodetud seemne ning sordikaitse küsimustes ei saa eristada sorte päritolu järgi, kuna aretamiseks ning kaitse alla võtmiseks on kõik teinud samasugused investeeringud. Kindlustamaks uute sortide jätkuvat ja mitmekülgset valikut Eestis on vajalik sordiesindajate ja põllumeeste koostöö oma toodetud seemne kasutamise osas.

Kes selle tasu endale saab?

OTS-tasusid on õigus koguda sordiomanikul või sordi esindajal vastavalt kokkuleppele omanikuga. Seemneliit kannab kogutud tasud sordiomanikele edasi, ühtlasi saavad sordiesindajad enda sortide kasutamise kohta ülevaate vastavalt põllumeeste antud andmetele. Info ja tasude kogumine on tasuline ning selle eest maksavad sordiesindajad Seemneliidule teenustasu.

Millised on andmete edastamise variandid? Kas teistes riikides toimub see samamoodi?

Seadus kehtestab põllumajandustootjale kohustuse vastata sordiesindaja infopäringule, aga päringu vorm ning kuju ei ole määratud. Eestis on välja kujunenud deklaratsioonivorm, kuhu on kantud kõigi esindajate sordid. Andmeid on võimalik Seemneliidule esitada ka vabas vormis kirja või telefoni teel. Andmete põhjal koostatakse OTS-tasu arve, mille põllumees saab taasesitataval kujul.

Teistes riikides on kasutusel erinevaid süsteeme. Mitmel pool käib andmete kogumine Seemneliidule sarnase organisatsiooni kaudu. Reglemendid pakuvad ka võimaluse sordiesindajate ja tootjaid ühendavate organisatsioonide nö kollektiivkokkuleppeks, misjuhul ühistu (või sarnase organisatsiooni) liikmed kohustuvad andmeid kindlas vormis teatud ajaks esitama ning sordiesindajad saavad neile alandada OTS-tasu määrasid. See variant on mõnes riigis ka töös, samuti kogutakse mõnel pool andmeid teiste põllumeeste poolt täidetavate vormide kaudu (nt toetuste taotlused).

Kokkuvõtteks

Põllumeeste kogemuse, paremate seadmete ja vahendite kättesaadavuse tõttu on oma toodetud seemne kasutamine Eestis väga suure osakaaluga sertifitseeritud seemne kõrval. Lisaks hoolitsemisele, et oma toodetud seeme oleks vajaliku kvaliteediga, tuleb kaitsealuste sortide puhul silmas pidada seadusest tulenevaid kitsendusi. Sordiesindajad ei ole vastu oma toodetud seemne vastutustundlikule kasutamisele, kuid eeldavad, et seejuures on kaitstud nende seadusest tulenevad õigused.

Oma toodetud seemne kasutamisel on parim tulemus, kui juba selle kasvatamisel järgitakse seemnetootjatele harjumuspäraseid põhimõtteid  - seemnepõllu valik, harimine, sorteerimine. Loomulikult tuleb enne külvamist kontrollida oma seemne kvaliteeti (lisaks idanevusele on olulised ka 1000 tera mass ning puhtus). Endale seemne tootmisest ja muust seemnega seonduvast räägitakse Seemneliidu maakondlikel infopäevadel, mis jätkuvad sügisel peale viljakoristust.

Uuri lähemalt ja täida deklaratsioonivorm: www.seemneliit.ee

Karen Rätsep

tegevjuhtMTÜ Eesti Seemneliit