Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 2. juuli 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Viru Seemne eeliseks saab pidada seda, et tegutsetakse tootmisettevõtte kõrval ning tänu sellele mõistetakse, mis põllumehele sordivalikul oluline on. Mõni aeg tagasi võeti üle ka naabruses olev piimafarm ning nüüd saadakse katsetada söödaks sobivaid kultuure, mis söödaratsiooni mitmekesistaks ja piimatootmise omahinna alla viiks.

„Kui me esimesel aastal alustasime sortide valikuga, sõlmisime esinduslepinguid ja panime algseemnematerjali maha, siis eelmisel aastal saime teha juba esimesed korralikud seemnevilja müügid. Pearõhk oli mullu varastel otradel, pakkusime kahte sorti ’Aukusti’ ja ’Severi’. Need sordid on meie põllumeestele meeldinud ja siin on üheks oluliseks märksõnaks näites see, et sort ’Aukusti’ on kõige varajasem varane oder Eestis ning on üha enam hinnatud talirapsi eelkultuurina. ’Severi’ plussiks on suur saagipotentsiaal ning hea haiguskindlus,“ rääkis Ott Läänemets ja lisas, et tänavu sügisel pannakse mulda ka taliodra seeme, mille paljundust siis peagi ka meie põllumees osta saab.

„Möödunud hooaja edu tagas ka see, et neid odrasorte, mida pakume, oldi põllumeestele erinevatel põllupäevadel tutvustatud ja ka see, et tegelikult valitses turul tugev seemnevilja defitsiit,“ lisas ta.

Kui tavapäraselt on sordivõrdluskatsed vaid väikesed lapid katsepõllul, siis Viru Seeme OÜ teeb tavaliselt suuremad tootmiskatsed, keskmiselt 1-2 hektarit ühe sordi kohta. Läänemetsa sõnul võimaldab selles mahus katse sorte paremini tootmistingimustes hinnata. Tänavu on katsepõllud odraga, nisuga ja maisiga ning oaga.

Sordivalikuks kulub aastaid

Seemnekasvatuse tausta kohta rääkis Läänemets, et kui on leitud sobiv sort ning aretajate usaldus võidetud, siis sõlmitakse esindusleping ning ostetakse algseeme. Sordivalikust kuni seemne jõudmiseni turule kulub aega 4 aastat. „Sorte me valime välja mitmeid, külvame neid paaril hektaril ja siis valime, mida edasi tasub paljundada. Seemet teeme hetkel tavaviljale aga püüame hakata ka maheseemet tegema. Näiteks teeme praegu katseid ’Severi’ maheseemnega,“ selgitas seemnekasvataja. „Sort on intellektuaalne omand, sul peab olema selle paljundamiseks luba, sul peab olema selle kasvatamiseks algmaterjal mida paljundama hakkad ja sul peab olema suhteliselt puhas põld, et saaksid kvaliteetset seemnevilja kasvatada. Asja juures kõige keerulisem on leida sort, mis sobib meie tingimustesse ning annab tootmises häid tulemusi. Meie pakutavate sortide valikuga oleme tegelenud aastaid. Viimasel ajal on tulnud aretajate poolt uusi sorte päris palju ja nii oleme saanud teha head valikud. Suurimad koostööpartnerid on meil Boreal, KWS ja ka Eesti Taimekasvatuse Instituut.“

Esindusõigus on sordipõhine. „Minu arust on head talinisusorti kõige raskem leida, sest see peab olema haiguskindel ja hästi talvituma ning muidugi olema saagikas ja hea toidukvaliteediga. Talinisudest kasvatame seemneks varajast ohetega sorti ’Fredis’, mis sobib samuti talirapsi eelkultuuriks ning toidunisuks kasvatamiseks. Varajaste otrade valikus on meil kaks sorti – ’Aukusti’ ja ’Severi’.  Meie hernesort on ’Rocket’, mis on teada ja tuntud kollane hernes, hea seisukindlusega ning pigem väiksema terasuurusega. Tulemas on hiline õlleoder KWS Fantex ning suvinisu KWS Sharki, need mõlemad tulevad müüki 2020 kevadel. Lisaks katsetame sel aastal kolme maisisorti, millest loodame leida sobiva enda tootmisesse ning ka müügiks. Põhirõhk on siin varajasel valmimisel ning söödakvaliteedil,“ rääkis tootevalikust Läänemets.

Rukist tasub proovida silokultuurina

Eestis kasvab järjest nisu pind, aga meil on piisavalt maid, mis pole nii hea kvaliteediga, et sealt saada häid nisusaake ja seega on siin üheks võimaluseks kasvatada rukist. Rukis sobib nii toidu- kui söödateraviljaks kasvatamiseks ning samuti tervikkoristusena siloks. Rukkisilo sobib hästi piimakarjale söödaks. Nii katsetab Ott Läänemets juba teist aastat rukkisiloga. „Keerulised aastad on näidanud seda, et meil tuleb vaadata, mis kultuurid meie kliimas hästi kasvavad. Rukkikasvatusel on omad eelised – saab ära kasutada vähemviljakad maad, kulub vähem väetist ja saak on üldjuhul tagatud, sest taim on vähenõudlik ja uued hübriidsordid saagikad. Meie pakume kahte sorti – KWS Binntto on spetsiaalselt terasaagiks aretatud, see on madalakasvuline ja seda on hea koristada, sest püsib hästi püsti ning on haigus- ja talvekindel ja sort KWS Daniello on spetsiaalne silosort,“ ütles Läänemets.

Ta selgitas, et teraviljadest kõige parem loomale oleks nisust silo teha, nii nagu seda tehakse näiteks Inglismaal, aga see on meile liiga kallis. „Kõige enam teeme me oma loomadele rohusilo. Tärklise ja energia jaoks on siiani olnud maisisilo. Samas suudab need kaks vajadust rahuldada ka rukkisilo. Et siloks me koristame haljasmassi ikka tärklise pärast, siis peab tera koristamise ajal olema vähemalt piimküpsuses. Rukkisilo saime möödunud aastal hektarilt 40% kuivainesisaldusega 22 tonni. Näiteks maisilt saime eelmisel aastal vähem, sest maisi jaoks oli suvi liiga külm ja vihmane,“ sõnas ta. „Ka räägib rukkisilo tegemise kasuks see, et selle saab külvata tavalise külvikuga nagu ikka teravilja, kui maisi külviks me peame rentima spetsiaalse külviku. Koristame me seda silokombainiga, meie ostame selle teenuse sisse. Ja viimase rukkisilo plussina tooks ma välja selle, et kuna koristatakse veidi varem, kui tavaliselt teravilja, siis sobib terviksiloks koristatud rukkipõld ideaalselt talirapsile eelviljaks,“ tõi rukkisilo plussid välja Läänemets.

Rukist on Läänemetsad külvanud tavapäraselt 50 hektarit. „Sellest saame iga aastal üle 1000 tonni silo ja me ei pea lisama söödale põhku, sest rukkisilos on seda juba piisavalt. Rukis ja mais täiendavad üksteist igal juhul, seepärast on maisi maas 65 hektarit. Rohumaid on meil üle 200 hektari.“

Piimatootmise lisandumisega saadi aru, et seal on kõige suurem kulu loomasöödale ning seega tuli leida lahendus kuidas seda kulu alla viia. Seega oli eesmärgiks katta omatoodanguga sisseostetava sööda osa, näiteks vähendada rapsikoogi osakaalu söödaratsioonis. Nii jõuti ka oakasvatuseni nii oma loomadele, aga ka seemnemüügiks. „Uue asjana 2019 kevadel pakume oaseemet, pakume tanniinivaba sorti ’Taifun’, mis sobib hästi loomasöödaks. Samas kõlbab see ka toiduoana kasvatamiseks.“

Tulekul keeruline aasta

Praegune viljakasvatushooaeg tundub olevat mitte kõige parem seemnevilja kasvatuseks. Ott Läänemetsa sõnul on praegune olukord põllul selline, mis väga suurt optimismi ei tekita. „Näha on, et seemnekasvatajale tuleb kehv aasta selle tõttu, et ei suudeta saada ühtlase valmimisega seemet, kuna praegugi on mullas veel tärkamata seemet ning kui need nüüd tärkavad, siis tekib palju hiliseid külgvõrseid ning saadakse ebaühtlase valmimisega seeme. Ka põud on viljapõldudele halvasti mõjunud, just suviviljale,“ sõnas ta.

Vaatamata sellele on Ott Läänemets rahul tehtuga, sest seemnevalik, mida pakutakse, on nüüd paika saamas ning põllumeestega koostöö sujub. „Eelmisel aastal sujus koostöö põllumeestega hästi, oleme olnud paindlikud ja oma tegemistes arvestanud Eesti teraviljakasvatajate soove ja vajadusi. Jätkame ka edaspidi uute sortide katsetamist tootmispõldudel, et selgitada välja parimad valikud. Kindlasti peame investeerima veel oma seemnekeskusesse, seda siis pikemas perspektiivis. Plaanis on ehitada uus ja tänapäevane seemnekäitlus- ja pakkekeskus, et saaks sorteerida ja pakendada nii oma vilja, kui partnerite kasvatatut,“ lausus Läänemets.