Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 2. august 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Käibelaen aitaks leevendada põua tõttu kahju kannatavate põllumeeste olukorda

Põud
Foto: Postimees/Scanpix
Esmaspäeval, 30. juulil toimunud Riigikogu maaelukomisjoni erakorralisel istungil otsiti lahendust põua tõttu põllumajanduses tekkinud olukorrale ja käidi muuhulgas välja ettepanek, et põuakahju kannatanud põllumeestele võiks Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu laenu anda.

Põud on tekitanud probleeme paljudele põllumeestele Eesti erinevates piirkondades. „Põllumajanduskoda toetab maaeluministri ettepanekut suurendada Maaelu Edendamise Sihtasutuse omakapitali ning kasutada seda käibekapitali laenude väljastamiseks. See oleks kõige kiirem ja reaalsem abi, mida riik saaks anda põua käes kannatavate põllumeeste olukorra kergendamiseks ja ettevõtete käibevahendite puuduse leevendamiseks,“ rõhutas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.

„Ebasoodsa ilma tõttu raskustesse sattuvad tootjad tuleb kriisist läbi aidata. Loodame, et valitsus langetab võimalikult kiiresti otsuse Maaelu Edendamise Sihtasutuse omakapitali suurendamiseks 20 miljoni euro ulatuses, et sellega juba lähikuudel käibekapitali laene finantseerida,“ lisas Tõnissoo.

Maaeluminister Tarmo Tamm teatas esmaspäeval, et praegu otsitakse võimalusi leida Maaelu Edendamise Sihtasutusele lisavahendeid. Tamme sõnul oleks üheks võimaluseks suurendada sihtasutuse omakapitali ning kasutada seda käibekapitali laenude väljastamiseks, et aidata põllumehi, kellel sügisel tekib probleeme käibevahenditega. Ideed on toetanud ka Riigikogu Maaelukomisjon.

Tänavune kevad ja suvi on olnud erakordselt soojad ja kuivad. Põud on vähem või rohkem kimbutanud kogu Eestit. Ilmateenistuse andmetel oli keskmine sademete hulk selle aasta mais ligikaudu 60% väiksem võrreldes pikaajalise keskmisega. 

Samuti oli keskmine õhutemperatuur kõrgem kui tavaliselt ja päikesepaistelisi tunde tavapärasest kuni 48% rohkem. Ilmateenistuse vaatlusvõrgu andmetel sadas mais, juunis ja juulis kõige vähem sademeid Harjumaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Lääne-, Rapla- ja Järvamaa põhjapoolsetes osades ning Jõgevamaa idapoolses osas. Põuakahjude tõttu võib neis piirkondades jääda isegi kuni 70 protsenti suvivilja saagist saamata. Samuti kimbutab põllumajandustootjaid loomadele vajaliku sööda puudus.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960