Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 24. august 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põlluinfo: Millal maisi koristada ja kuidas sileerida?

Maisisilo tegemiseks on tõlvik veel toores, 16.08.2018.a.
Foto: Scandagra Eesti AS
Tänavune aasta on olnud maisi kasvule üldiselt hea, kuigi põud kimbutas ka maisi.

Mais on meil kujunenud üheks tähtsaimaks silotaimeks peale kõrreliste ja liblikõieliste. Tänavune maisi koristus kujuneb ilmselt tavapärasest varasemaks, võime prognoosida, et paari-kolme nädala pärast on esimesed kombainid juba maisi koristamas. Praegu on juba näha, et maisi alumised lehed hakkavad ära kuivama. Sellega seosed mõtlevad juba paljud maisi koristusele. Tõlvik, mis on maisi puhul oluline energiallikas, pole aga veel valmis. Siinkohal on hea meelde tuletada, millal on maisi koristuse parim aeg. Kui maisi koristusega kiirustada jääb saamata kuni 30% loodetavast energiast (tärklisest).

Maisi koristamine

Maisi on soovitatav koristada koristusmassi 28-35% kuivainesisalduse juures. Optimaalseks peetakse 30-35% kuivainesisaldust. Sellise kuivaine-sisaldusega maisiterad meenutavad pigistades poolpehmet juustu. Valget osa on 1/3 kuni 1/2 ja terade kest hakkab kollaseks muutuma. 35% kuivainesisaldusega maisitera pigistades tundub see üsna kõva. Teras on valget osa >1/2 ning tera muutub klaasjaks ja kõvaks. 

Kuiva tõttu maisi alumised lehed kuivanud, 16.08.2018.a.
Foto: Scandagra Eesti AS

Maksimaalse silo energiasisalduse tagamiseks (varre alumine 30 cm on väga madala energia sisaldusega ja seeduvusega) ja mulla silomassi sattumise vältimiseks tuleks taimed niita minimaalselt 30 cm maapinnast. Kui niita madalamalt kui 30 cm, suureneb oluliselt silomassi sattuvate pärm- ja hallitusseente kontsentratsioon, mis põhjustavad maisisilo riknemist ja söödaväärtuse langemist säilitamisel ja söötmisel.

Mida lühemat heksli pikkust kasutatakse, seda lihtsam on niitemassi hoidlas tallata. Optimaalseks maisi heksli pikkuseks soovitatakse 1,5-2,0 cm. Silo kiire fermentatsiooni ja hea seeduvuse tagamiseks on oluline, et kõik maisiterad oleks ka muljutud. Kui aga massi kuivaine jääb alla 25 % peaks heksli pikkus olema 2,0-2,5 cm. Seda tuleks aga igal võimalusel vältida, sest madala kuivainega kaasnevad suuremad kaod ja madalam sööda seeduvus.

Optimaalne maisisilo heksli pikkus 1,5-2,0 cm
Foto: Scandagra Eesti AS

Maisi sileerimine

Maisil on kõrge suhkrute sisaldus ning tänu sellele fermenteerub silo kergesti ja kiiresti. Kuid maisisilo puhul on alati oht liigseks äädikhappeliseks käärimiseks ning mannitooli ja etanooli tekkeks, mis tekitavad olulisi kadusid sööda väärtuses. Maisisilo säilitamisel ja söötmisel võib olla probleemiks kuumenemine, mida põhjustavad kiirelt paljunevad pärm- ja hallitusseened. Hilisem koristamine võib suurendada pärmide ja hallituste osakaalu veelgi rohkem. Seega tuleb eelkõige pöörata tähelepanu õigele niitekõrgusele ja heksli pikkusele, silohoidla kiirele täitmisele, piisavale tallamisele katmisele kohe peale hoidla täitmist.

Õige kindlustuslisandi valik saab olema määravaks ka sellel aastal, et tagada kiire ja kontrollitud fermentatsioon, pH langus 6-7-lt 4-le ja hea säilivus...

Sil-All Maize+ FVA on spetsiaalselt maisi sileerimiseks välja töötatud kindlustuslisand, mis takistab tänu propioonhappebakteri tüvele hallitus- ja pärmseente kasvu. Sil-All Maize+ FVA koostises olevad homofermentatiivsed piimhappebakterid ja tärklist lõhustav ensüüm amülaas soodustavad kiiret ja tõhusat käärimist, mis vähendavad toitainekadusid ning tagavad hea söömusega ja seeduvusega maisisilo piima tootmiseks. Homo-ja heterofermentatiivsete bakterite võrdlust ning selle hooaja pakkumine silo kindlustuslisanditele saad vaadata SIIT

Loe ka talirapsi kasvureguleerimisest ja haiguste tõrjest ning miks kasutada UBP-110 talirapsil SIIT

Tiiu Annukagronoom-nõustajaScandagra Eesti ASwww.scandagra.ee

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960