28. september 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euroopa toidunisu sattus nädala lõpus surve alla, sest ekspordinõudlus on nõrk ning Chicago börsi nisuhinnad on odavnenud neli päeva järjest.

Toidunisu detsembrikuu futuuri hind langes Euronexti börsil nädalaga 1,2 protsenti, 200,75 euroni. Neljapäeva hommiku poole kukkus hind ka vahepeal 200 euroni, mis on viimase nädala madalaim tase.

Nisuhinnad on üldiselt tänavu kiiresti tõusnud, sest kehv ilm on vähendanud suuremate riikide tootmist. Tipu saavutasid nisuhinnad augusti keskpaigas.

Alates sellest on hinnad langenud, sest Venemaa eksport on elavnenud ning nõudlus Lääne-Euroopa nisu järele on kehv. Prantsusmaal on olukord eriti kehv. „Prantsusmaa nisu ei ole eksporditurgudel konkurentsivõimeline,“ ütles üks kaupleja Reutersile.

Prantsusmaa eksport on eelkõige sõltunud Alžeeriast, mujale on nisu müüdud küllaltki vähe. Saksamaal on eksporditase samuti madal.

IGC tõstis maailma maisitoodangu prognoose

Neljapäeval teatas Rahvusvaheline Teraviljade Nõukogu, et on tõstnud maailma maisitoodangu prognoosi 10 miljoni tonni võrra, 1,074 miljardi tonnini, vahendab Reuters.

Peamiselt on tõus tingitud USA, Euroopa ja Ukraina saagiootuste paranemisest.

Rahvusvaheline organisatsioon tõstis oma igakuises raportis USA 2018/19 hooaja maisitoodangu prognoosi 376,6 miljoni tonnini. Euroopa Liidu maisitoodang peaks uue prognoosi kohaselt ulatuma aga 63,1 miljoni tonnini. Varasemalt oodati regioonile 60,4 miljoni tonnist toodangut. Suuresti oli põhjuseks Rumeenia ja Ukraina saagiootuste paranemine.

Maisi hind reageeris langusega – novembrikuu futuur odavnes Euronexti börsil nädalaga 0,4 protsenti ja tonn maksab 176 eurot.

Nisutoodangu prognoosi tõsteti samuti

2018/19 hooaja maailma nisutoodangu prognoosi tõsteti 1 miljoni tonni võrra, 717 miljoni tonnini. Ootused Venemaa toodangu osas kasvasid, Austraalia oma aga vähendati.

Nõukogu kirjutas veel, et 2019/20 hooajal võib nisu globaalne külvipindala kasvada esmakordselt nelja hooaja jooksul. Peamiseks põhjuseks on põllumeeste ootused, et nisu eest saab kõrgemate hindade tõttu rohkem tulu.

Toorsuhkru hind jälle 10 aasta põhjas

Toorsuhkru hinnad hakkasid uuesti kukkuma ning jõudsid neljapäeval jälle 10 aasta madalaima tasemeni, sest prognoositakse, et India eksport saab olema oodatust suurem, vahendab Reuters.

Oktoobrikuu toorsuhkru futuuri hind langes vahepeal 9,83 dollarisendini, mis on viimase kümnendi madalaim tase. Turg oli surve all, sest kolmapäeval ilmusid uudised, et India valitsus on heaks kiitnud kõrgemad toetused farmeritele. Lisaks sellele hakatakse aktiivsemalt toetama ka suhkrueksporti.

„India ajastus on väga kehv, sest nad teavad, et globaalne tootmine võib olla üks ajaloo suurimaid. Ka 2019/20 hooajal oodatakse väga suurt toodangut,“ ütles konsultatsioonifirma Agrilioni analüütik James Liddiard.

Kakao odavneb

Kakao hind langes aga viimase kuu madalaima tasemeni, sest Lääne-Aafrikas algab suur saagikoristuse hooaeg.

Hinnad olid surve all selle tõttu, et juba nädala aja pärast algab uus, 2018/19 hooaeg, ütlesid kauplejad. Kakao detsembrikuu futuuri hind langes nädalaga 3,9 protsenti, 2114 dollarini tonnist. Tegemist on madalaima tasemega alates augustis keskpaigast.

Teistest toorainetest kallines rapsiseemnete hind 2,4 protsenti ja kooritud piima pulbri hind langes 0,1 protsenti. Kummagi tonn maksis reedeks vastavalt 372,25 ja 1586 eurot.

Nafta hind võib edasi tõusta

President Donald Trumpi otsus Iraani naftaeksporti sanktsioneerima hakata võib globaalset pakkumist märkimisväärselt mõjutada, mis võib nafta hinna viia 100 dollarini, ütlevad strateegid.

Selle nädala alguses ärgitas Trump OPECit, et naftakartell tootmismahtu suurendaks ning sellega nafta hinnatõusu peataks, vahendab CNBC. OPEC ja teised tootjad tõenäoliselt üleskutset arvesse ei võta. Eelmisel nädalal Alžeerias toimunud kohtumisel otsustati tootmise suurendamise vastu. Ametlikult pole tahetud seda siiski välja öelda.

„25 riigi soovimatus tootmist Iraani arvel suurendada loob neljandaks kvartaliks väga kitsa nõudluse ja pakkumise tasakaalu,“ ütles PVM Oil Associatesi analüütik Tamas Varga neljapäeval. „Selle tõttu peaks Brenti naftabarreli hind tõusma sellel aastal 100 dollarini.“

Brenti toornafta kallines nädalaga 3 protsenti ja WTI lisas 2,2 protsenti. Kummagi barrel maksis reedeks vastavalt 81,82 ja 72,31 dollarit. Bensiini maailmaturu hind kallines 0,6 protsenti, 733 dollarini tonnist.

Autor: Mait Kraun, kaasautor