Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 4. oktoober 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Indrek Kasela: me pole traditsioonilises põllumajanduses pikaajaliselt konkurentsivõimelised

Indrek Kasela Äriplaani konverentsil
Foto: Äripäev AS
Kolme aastaga käibe 30 miljoni euro võrra suuremaks kasvatanud PRFoodsi osanik ja juht Indrek Kasela rääkis Äriplaani konverentsil ettevõtjatele, kuidas edaspidi asju teisiti teha. Kasela rõhutas, et me ei peaks enam delegeerima poliitikutele vastutust küsimustes, mida saame ise lahendada.

Kasela sõnul on PRFoods kümne aastaga kõvasti edasi liikunud. Kalatööstuses tegutsev ettevõte on murdnud end välja piiratud Balti ja ka Skandinaavia turult ega tegele enam madala kasumimarginaaliga tooraine turustamisega. Kui 2004. aastal oli PRFoodsi käive 7 miljoni euro ringis, siis 2018. aastal kasvas see 120 miljoni euro piirile.

„Enne, kui jõudsime 120 miljoni euroni, oli meie käive 2016. aastal umbes 80 miljoni kandis. Selleks, et see piir murda, hakkasime asju tegema täiesti teistmoodi,“ ütles Kasela. Kui ettevõte oleks jäänud mugavustsooni, oleks võinud ettevõte mõne aastaga pankrotti minna, sest piiratud turul madala hinnaga toote turustamine pole praegusel turul enam jätkusuutlik.

Kasela hinnangul oli tegemist hea probleemiga, sest tuli sõltuvust ühest turust vähendada.

2050. aastaks elab maakeral 9,8 miljardit inimest. Juba 2030. aastal on kala puudujääk 30 miljonit tonni.

Indrek Kasela, PRFoodsi juht ja investor

Nii vaatas PRFoods, kus makstakse nende valdkonnas kvaliteetse tooraine eest kõige rohkem raha. „Läksime Šotimaale, mis on hinna mõistes maailma number 1 turg. Liitsime sinna enda efektiivsuse ja suurtootmisest saadud oskused,“ kirjeldas Kasela PRFoodsi viimaste aastate eduvalemit.

Sisuliselt tegi PRFoods kalast bränditoote ehk vaatas radikaalselt üle oma tooraine väärtuse. „Me polnud enam tooraine esmased töötlejad, vaid teeme sellega midagi uut,“ toonitas Kasela.

Tulevik on meres

PRFoodsi visiooni toetab olukord maailmaturul. Toiduainetööstuses on kala muude lihatoodete kõrval kordades suurema turuväärtusega. Lisaks vaatavad suured tehnoloogia arendajad üha enam toidu poole, kuna see on tooteklass, mida inimesed tarbivad iga päev ja kõige sagedamini. Nii võimaldab tehnoloogia näiteks tooraine turustajal suhelda otse lõppkliendiga, mis tähendab, et iganenud kaubandusvahendusteenused ja ostujuhid ei kujunda nõudlust, vaid seda teevad tegijad ise.

Veelgi enam – kui vaadata toiduainetööstust laiemalt, siis makromajanduse trendid on iganenud – kuid Kasela sõnul Eestis veel laialt levinud – klassikalise põllumajanduse vastu. Esiteks soovib üha suurem osa keskklassist süüa tervislikumalt ja eelistab seetõttu kala. Teiseks nõuab klassikaline põllumajandus looduselt palju rohkem ega pole seetõttu pikemas perspektiivis jätkusuutlik. „Lihatööstus on poliitiliselt subsideeritud. Kui see riiklik rahastus ära võtta, kasvab meie tooraine hind veelgi,“ sõnas Kasela.

Sestap pani Kasela kõigile põllumajandusettevõtjatele südamele, et nad vaataksid rohkem tulevikku ja teeksid oma plaanid ümber. „Me pole traditsioonilises põllumajanduses pikaajaliselt konkurentsivõimelised, sest noored ei taha seda teha ja tööjõudu lihtsalt ei jagu. Kalatööstuses on palju madalam tööhõive tase,“ sõnas Kasela, kelle sõnul ei müü PRFoods enam kulukomponenti, vaid väärtuskomponenti.

Loe täismahus Äripäeva veebist.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960