Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 4. oktoober 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Mitte midagi pole teha, meie kõige valusam teema on tööjõuturg. Me ei kuulu enam odava tööjõuga riikide hulka ja peame looma lisandväärtust. Seega kasvab insener-tehnilise personali osakaal,“ rääkis Kalev.

Kalevi sõnul on talle eeskujuks saksa kolleegid, kellel tuleb 80% käibest kontorist ja 20% tehasest.

2020 on Aafrikas eestlaste puitmajad

Kui praegu liigub 70% Harmeti toodangust Rootsi, siis juhi sõnul on munad liiga ühes korvis ja ühe turu osakaalu tahetakse vähendada. 2019. aastal kavatseb ettevõte siseneda Hollandi turule. Tuleviku vaates on aga Kalevit hakanud huvitama Aasia ja Aafrika turud, kus numbrid on suured.

„Eks Hiina turg on ka potentsiaalikas, aga mulle on eriti südamelähedane Aafrika. Võib-olla ka sellepärast, et sealt on meie uksele nii palju koputamas käinud,“ märkis Kalev.

Ettevõtja sõnul on Aafrikast tahetud osta nii Harmeti toodangut kui pakutud võimalust rajade koos tehaseid.

„Kui varem arvasime, et Aasia ja Aafrika on utoopia, siis täna enam nii ei arva. Vast 2020 Aafrikas juba Eesti maju ehitatakse,“ märkis Kalev, kelle sõnul proovitakse liidu kaudu siseneda ka Araabiasse.

Inimesed on number üks

Kalevi sõnul on tuleviku kõige olulisemaks märksõnaks inimesed ja keskkond. Esiteks on paratamatu, et odavale tööjõule põhinev äri liigub Valgevenesse ja Ukrainasse. Sellepärast tahab Kalev ka Harmetis arendada edasi inseneri valdkonda.

„Me kõik saame aru, et Eesti liigub tööjõuga skaalal ülespoole. Me peame hakkama andma lisandväärtust ja see tuleb läbi insenerivaldkonna arendamise. Minu unistus on inseneribüroo loomine,“ lausus Kalev, mööndes, et see võtab aega, kuna meil pole üleliia palju kogemustega puiduinsenere.

Teiseks valmistab ettevõtjale meelehärmi see, kuidas meil suhtutakse inimestesse. „Mõni suur ehituskontsern tapab aastas 40 inimest. Seal on puhtalt ainult nende inimesed, mitte alltöövõtjate omad. Sellepärast tegeleme sellega, et ka meie koostööpartneritel oleks kõik korras,“ rääkis Kalev.

Loe täismahus artiklit Äripäeva veebist.