Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 9. november 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sel aastal möödub 170 aastat Tartu Veterinaariakooli asutamisest. „Eesti Maaülikool peab 1848. aastal asutatud Tartu veterinaariakooli oma ülikooli järjepidevuse kandjaks. Selle daatumi võime võtta kooli ajaloo alguseks,“ ütles rektor.

Maaülikooli eesmärgiks on olla rahvusvaheliselt tunnustatud ülikool biomajanduse valdkonnas. Kool vastutab teadus- ja arendustegevuste eest loodusressursside säästliku kasutamisega ning maaelu ja -majandusega seotud valdkondades. „Meie sooviks on teha rahvusvahelist, konkurentsivõimelist teadus- ja arendustegevust kõigil kõrghariduse astmetel. Ülikool on edukas vaid ühtse ja motiveeritud liikmeskonnana,“ lausus rektor ja lisas, et pikisilmi oodatakse ka ülikooliseaduse vastuvõtmist, mis annaks teaduritele ja õppuritele hingerahu ja võimaluse tegeleda oma põhitegevusega.

Ta lisas, et tunneb uhkust Maaülikooli üle – nii kooli, ülikoolilinnaku, kogu infrastruktuuri, laborite jm üle. „Aga enim kõigest tunnen ma uhkust meie inimeste üle, kes teevad oma tööd rõõmu ja pühendumisega.“Mait Klaassen rõhutas, et koolil tuleb järjest enam tegeleda ka ühiskonnas üleskerkinud probleemidega. „Me näeme näiteks, et palju enam tuleb panustada metsandusharidusse. Maaülikooli teadlastel on suur rolli leida ühiskonnas üleskerkinud probleemidele, olgu selleks siis uue puidutehase või kanala rajamise plaanid, teaduslikult selgitatav lahendus,“ rõhutas ta.

Kas doktoritööd võiks olla eestikeelsed, küsis auditooriumilt rektor. „Järjest enam nõutakse ülikoolilt ingliskeelset õpet, samas on neid, kes soovivad õppida vaid eesti keeles. Aga, et kõik probleemid globaliseeruvad ja kogu teadus muutub järjest enam rahvusvaheliseks, siis teadustöid me peame siiski tegema inglise keeles,“ arutles rektor ja kutsus samas kõiki meid oma keelt hoidma ja väärtustama.

Professor Poul Hyttel sai maaülikooli audoktoriks

Peale rektori avakõnet promoveeriti kooli audoktoriks professor Poul Hyttel, kes on rahvusvaheliselt tuntud loomaarst ja biomeditsiiniteadlane. Lisaks promoveeriti aastapäevaaktusel uued doktorid – Andres Jäärats, Katrin Kaldre, Arooran Kanagendran, Shuai Li, Aimar Namm, Kadi Palmik, Anna Pisponen, Anne Põder, Kaarel Soots, Pille Tomson, Ene Tooming ja Lea Tuvikene.

Traditsiooniliselt anti üle kooli teenetemedalid, tunnustati teadus- ja õppetöös silmapaistnud ülikoolipere liikmeid ja kuulutati välja maaülikooli aastategu ning aasta vilistlane.