Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 9. november 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Marko Gorbani sõnul seisnevad olulisemad arengukavas planeeritud muutused mitme uue toetusskeemi lisamises arengukavasse. „Arengukava rakendamisel selgub täiendavaid toetamist vajavaid tegevusi ja muudatuste paketi eesmärk on luua selleks vajalikud tingimused,“ sõnas Gorban.

Seirekomisjoni istungi peamine eesmärk oli tutvustada arengukava neljanda muudatuste paketi ettepanekuid ning saada nende kohta tagasisidet. Muudatustega soovitakse muuhulgas lisada nõustamisteenuste meetmesse toetusskeem nõustajate järelkasvu toetamiseks, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringumeetmesse toetusskeem kütitud ulukite esmakäitlemiskohtade loomiseks, põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise meetmesse toetusskeem ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu kahjustunud rohumaade taastamiseks ning loomade heaolu meetmesse toetusskeem suuremal pinnal peetavatele sigadele.

„Selle aasta põua tõttu hävis osa rajatud rohumaid ning et neilt järgmistel aastatel rohusööta saada, tuleb need uuesti rajada. Selleks näeme maaelu arengukavas ette vastava toetusvõimaluse. See on üks näide sellest, kuidas maaelu arengukava rakendamise perioodi jooksul võib uusi toetusvajadusi selguda,“ lisas Gorban.

Olulisemad muudatusettepanekud:

MAK eelarve on 992 milj EUR, kohustusi on tänaseks võetud 61% vahendite mahust. MAK vahenditest kõige enam sellel perioodil suunatakse keskkonna­valdkonnale (36%). Töötlemise investeeringute puhul on olnud raha kasutus üks kehvemaid. Tulemushindamise osas jääb 3. prioriteedi (toiduahela korraldamine, sh töötlemine, turustamine, loomade heaolu) puhul vahe-eesmärk saavutamata ning tulemusreserv selles valdkonnas (ca 5 miljonit eurot) tuleb jaotada teiste­le prioriteetidele.

Meetme 2 „Nõusta­misteenused, põllumajandusettevõtte juhtimis- ja asendusteenused“ tegevuse liik 2.3 „Toetus nõustajate koolituseks“: lisatakse alategevus „Nõustajate jä­rel­kasvu arendamine“ (uute konsulentide koolitamiseks, need, kes pole veel nõustajad). Tegevuse liigi indikatiivset eelarvet suurendatakse 400 000 eurolt 1 miljoni eurole. Vahendid tulevad individuaalse nõustamise vahendite arvelt, kus on olnud planeeritust väiksem vahendite kasutamine (nõustamis­lepingute arvu poolest suudab MES lepingut siiski täita). Alategevuse toetu­se­saaja leitakse riigihanke tulemusel. Seirekomisjoni liikmed palusid analüü­sida enne vahendite eraldamist põhjuseid, miks uusi konsulente juurde ei tule. Juhiti tähelepanu, et kui tegemist on piiratud arvu uute konsulentide koolitamisega, siis eelarvet arvestades tekivad koolituseks väga head võima­lused. Väljendati kõhkust nii suures mahu vahendite eraldamise osas, kuigi järelkasvu vajadus konsulentide hulgas on olemas.

Meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse“ tegevuse liik 4.2 „Inves­teeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks“ toetuse­saajate hulka lisatakse jahipiirkonna kasutusõiguse luba omavad või seda lepinguliselt kasutavad isikud, kes on kantud toidu- ja sööda registrisse küti­tud ulukite esmakäitlejana. Kütitud ulukite esmakäitlejatele kehtestatakse toe­tuse maksimaalseks määraks 70% ja toe­tuse maksimaalseks suuruseks 20 000 eurot taotluse kohta. Potent­siaalseid taotlejaid on 136 jahiseltsi, eelda­takse, et taotlejaid tuleb üle 100, kuid kõik ei taotle ilmselt maksimaalset summat. Arvestuslikult võib meetme mahust kuluda nendeks tegevusteks 2-2,5 miljonit eurot. EPKK esindaja tundius huvi, miks tehakse toetusmäära osas jahiseltsidele erisus. Põhjenduseks on vajadus suurendada panust bioohutuse tagamisse.

Meetme 5 „Loodusõnnetustes ja katastroofides kahjustunud põllumajandus­liku tootmise potentsiaali taastamine ning asjakohaste ennetusmeetmete ka­su­tuselevõtmine“ toetatavate tegevuste hulka lisatakse ebasoodsate ilmas­tiku­tingi­muste tõttu kahjustunud üle 1-aastaste rohumaade taastamine. Meet­me planeeritud mahuks on 6,5 miljonit eurot, mille katteallikana näeb Maaeluministeerium põllumajanduse investeeringumeedet. Seirekomisjoni liikmed (sh EPKK) tundsid kahetsust, et rohumaade taastamise meetme katte­allikate kohta enne komisjoni istungit infot ei saadetud ja seda pole saanud arutada organisatsiooni liikmetega. Katteallikate osas palusime arva­muse esitamiseks lisaaega. Meede on vajalik, kuid selle rahastamine investeeringutoetuste arvelt tekitab kahtlusi. EPKK tegi ettepaneku, et tulemusreservi arvelt ümber tõstetav 5 miljonit eurot suunatakse rohumaade taastamise meetmele, põhimõtteliselt oldi sellega nõus, kuid sellega seoses on tehnilisi takistusi. MInisteerium selgitas, et põllumajanduse investeeringumeetmes on kavas teha selle aasta lõpus viimane taotlusvoor. Lauale jäi küsimus, kas selle vooru algselt planeeritud mahtu võiks suurendada jäägi arvelt (mis on kavas suunata rohumaade taastamise meetmesse) või teha veel üks väike täiendav taotlusvoor nt keskkonnainvesteeringute toetamiseks.

Rahastamiskava muudetakse ja keskkonnasõbraliku majandamise toetuse meetme arvelt tõstetakse 8 miljonit eurot mahepõlumajanduse meetme rahastamiseks. Keskkonnasõbraliku majandamise toetus eelarve väheneb selle tulemusel 168 319 667 eurolt 160 319 667 eurole ning mahepõllu­majanduse meetme eelarve suureneb 87 220 000 eurolt 95 220 000 eurole.

Pikemalt saab seirekomisjoni töö kohta lugeda Maaeluministeeriumi kodulehel.

Lähinädalatel saadetakse arengukava muudatusettepanekud kooskõlastamiseks ministeeriumidele, samuti oodatakse täiendavat tagasisidet majandus- ja sotsiaalpartneritelt.