Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 17. detsember 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eurostat: Eestis kasutatakse taimekaitsevahendeid ja väetisi vähem kui mujal Euroopas

Pritsidemo Rannu Seeme OÜ põllul.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Eestis vähenes taimekaitsevahendite turustamine 2017. aastal pea 15% võrreldes aasta varasemaga. Mida ja kui palju meil täpsemalt turustatakse, millised on muutuse seosed ilmastikuga, kus paikneb Eesti võrdluses teiste Euroopa riikidega ja olukorrast maailmas üldisemalt kirjutab Maablogis Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp.

Turustatud taimekaitsevahendite kogus 2017. aastal vähenes

Turustatud taimekaitsevahendina käsitletakse välismaalt ostetud ja Eestisse müügiks toodud taimekaitsevahendit.

Statistikaamet kogub ja analüüsib taimekaitsevahendite müügiandmeid igal aastal. Andmed pärinevad maaletoojatelt, keda on Eestis kokku 14 ettevõtet. Eestis turustati möödunud aastal toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 706 tonni taimekaitsevahendeid, mida oli 15% vähem kui aasta varem. (2016. aastal oli sama näitaja 834 tonni).

aastal turustatud taimekaitsevahendite kogusest moodustasid

umbrohutõrjevahendid (herbitsiidid) 66%,seenhaiguste tõrjevahendid (fungitsiidid) 17%,kasvuregulaatorid 13%,putukatõrjevahendid 4%.

Umbrohutõrjevahendite üldine turustatud kogus võrreldes 2016. aastaga vähenes oluliselt ja seda eelkõige glüfosaadi arvelt, mida turustati koguni 38% vähem. Paari varasema aastaga võrreldes on mõnevõrra vähenenud ka putukatõrjevahendite kogus. Seenhaiguste tõrjevahendite turustatud kogus näitab aga viimastel aastatel suurenemise trendi.

Turustatud taimekaitsevahendid, 2012.-2017. aastatel
Foto: Statistikaamet

Bioloogilised ja mehaanilised taimekaitsevahendid moodustasid vaid 0,1% turustatud taimekaitsevahenditest, ülejäänud olid keemilised taimekaitsevahendid. Umbrohutõrjevahenditest turustati kõige enam toimeaineid glüfosaat ja MCPA, haigustõrjevahenditest tebukonasooli ja mankotseebi, putukatõrjevahenditest dimetoaati, kasvuregulaatoritest kloromekvaati.

Seosed ilmastikuparameetritega

Taimekaitsevahendite turustamine ja kasutamine võib aastati kõikuda ka kliimatingimuste ning taimekahjustajate esinemise erisuste tõttu. Turustamise trende saab mõneti seostada ilmastikuparameetritega, nagu näiteks sademed, päikesepaiste ja temperatuur. 2017. aastal, kui oli külm ja vihmane, turustati herbitsiide oluliselt vähem kui aasta varem. Samuti võib fungitsiidide puhul näha märgatavat seost sademete hulga ja keskmise temperatuuriga. Jahe ja vihmane ilm soodustab taimehaiguste levikut ning see võib tingida ka suurema vajaduse seenhaiguste tõrjevahendite soetamiseks.

Milline paistab Eesti võrdluses teiste Euroopa Liidu riikidega?

Taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine mõjutab oluliselt põllumajanduse tootlikkust. Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat andmetel kasutab põllumees Eestis taimekaitsevahendeid ja väetisi hektari kohta oluliselt vähem kui enamikus teistes Euroopa Liidu riikidest.

Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses taimekaitsevahendite turustamisel kasutatava põllumajandusmaa kohta on arvestatud eeldusega, et kogu turustatud kogus on samal aastal ära kasutatud. Viidatud võrdlusest on näha, et Eestis on taimekaitsevahendite turustatud kogused tagasihoidlikud, olles kõikide liikmesriikide arvestuses nimekirjas viimaste hulgas koos Läti, Iirimaa ja Rootsiga.

Nimekirja eesotsas on Malta, Küpros, Belgia ja Itaalia, kus turustatakse ülekaalukalt kõige enam taimekaitsevahendeid põllumaa hektari kohta. Kui 2016. aastal turustati Eestis 0,74 kg toimeainekogust hektari kohta, siis 2017. aastal oli see näitaja 0,60. Tagasihoidlikku kasutamist Eestis soodustab ka taimekahjustajatele ebasoodsam kliima ja taimede lühike vegetatsiooniperiood.

Taimekaitsevahendite turustamine toimeainekoguse järgi ELis
Foto: Eurostat

Eurostati 2016. aasta andmete kohaselt hõlmasid Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa 79% pestitsiidide kogumüügist Euroopa Liidus, kusjuures kõige enam turustatakse haigustõrjevahendeid (fungitsiidid ja bakteritsiidid).

Trendide järgimisel peab arvestama põllumajanduskultuuride kasvupinda ja keskmist saaki, mis on viimastel aastatel kasvanud, ning aastate lõikes erineb ka taimekahjustajate surve. Kui 2017. aasta oli jahe ja vihmane, siis tänavune hooaeg oli põuane, mistõttu järgmisel aastal on huvitav jälgida, kuidas mõjutas taimekaitsevahendite turustamist sademetevaene ja soe suvi.

Turustatud taimekaitsevahendite kohta kogub Statistikaamet andmeid igal aastal,  taimekaitsevahendite kasutamise andmeid küsitakse iga viie aasta järel, seega järgmine kasutamise statistika avaldatakse 2020. aasta lõpus.

Riskide maandamiseks on oluline tasakaal

Sageli kohtame etteheiteid, et reeglid Euroopa Liidus ei ole piisavalt karmid ja ka Eestis kasutatakse taimekaitsevahendeid lubamatult palju. Samal ajal on juba aastaid Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames just Euroopa Liit see, keda süüdistatakse protektsionismis ja taimekaitsevahenditega seonduvates põhjendamatult karmides reeglites.

Seega, nagu paljudes muudeski eluvaldkondades, tuleb ka siin püüda leida tasakaal, kus maksimaalselt  saaksid maandatud olemasolevad riskid, kuid ohtu ei satuks meie ettevõtjate majanduslik toimetulek ja elanikkonna kindlustatus toiduga.

Maris Raudsepp

Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja

Allikas: Maablogi

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960