Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 21. detsember 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põldkatse: talivilja sordid, mis annavad saagi ka põuasel aastal

Talinisu 'Edvins'' Rannu Seeme OÜ põllul
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
2018. aasta suvine põud pani tugevalt proovile erinevate sortide ebasoodsate tingimuste taluvuse. Scandagra Eesti koostöös Rannu Seemnega viis teist aastat järjest tootmispõllul läbi taliviljade sordivõrdluskatse, mille eesmärk oli välja selgitada, millised uued sordid sobivad Eesti kliimasse ja kui suurt saaki, ning millist kvaliteeti suudavad uued sordid anda, võrreldes hetkel enamlevinud sortidega Eestis.

Sortide valimisel Eesti kliimatingimustesse on saagi kõrval peamiseks kriteeriumiks taliviljade puhul ka talvitumine. Sort peab suutma taluda nii madalaid temperatuure, kui ka soojasid talvesid, kus temperatuur on keskmisest soojem ja taim kõigub n-ö „kasvamise ja talveune vahel“.  Hästi talvituv sort peab suutma anda korraliku kõrge kvaliteediga saagi. Lisaks sellele on tähtis ka sordi kasvuaeg, millega on võimalik planeerida külvikorda ja koristuskonveierit.

Taliteraviljade eeliseks suviviljade ees on kõrgem saagipotentsiaal, samuti mõjutab kevadine kuiv periood vähem taliviljasid, kuna nende võrsumine ja loomise periood on kevadel varem ja üldjuhul on sellel ajal niiskust rohkem ning toitainete kättesaadavus mullast parem.

Talinisu sortide valikus tuleks lähtuda sellest, kuidas sobib sort teie külvikorda ja millist järelkultuuri tahetakse külvata, ning milline on külvitehnoloogia - kas minimeeritud või künnipõhine ja kas põhk viiakse põllult ära või mitte. Kuna osad talinisu sordid on tugeva vegetatiivse kasvuga ja toodavad palju põhku, siis talirapsi külv järelkultuurina võib olla raskendatud, kui ei suudeta põhku mullaga segada ja talirapsi külviseemne kontakt mullaga on halb.

Varajased talinisu sordid on vastuvõtlikumad lehehaigustele, kuna neil on suurem lehepind, kuhu haigustekitajad saavad nakkuda, seega tuleks pöörata tähelepanu lehehaiguste tõrjele ja ennetamisele. Hilisemad sordid on jahukastele vähem vastuvõtlikumad, kuna nende areng on kevadel aeglasem ning nad ei moodusta nii kiiresti tihedat taimikut, mis on jahukaste puhul üheks soodustavaks teguriks.

Järgnevalt Scandagra Eesti talinisu sortidest, millega põldkatsed tehti:

‘RAMIRO’ -  Varajane, keskmise kasvukõrgusega, hea talvekindlusega,  jahukaste- ja roostekindel, keskmiselt vastuvõtlik helelaiksusele. Kvaliteedilt hea (pigem toidunisu). Lämmastiku vajadus keskmine kuni kõrge. Sort sobib oma varajase valmimise poolest külvikorda, kus peale talinisu külvatakse talirapsi. Aretaja: SW seeds.

Talinisu 'Ramiro*
Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Madis Ajaots: soe suvi soosis uute kaunviljakultuuride kasvatust

Parim taimekasvataja katsetab edukalt sojakasvatust

‘ADA’ - Keskvarajane, keskmise kasvukõrguse, kõrge proteiini-ja kleepvalgusisaldusega sort, jahukastekindel, kuid vastuvõtlik helelaiksusele. Hea saagikusega, kõrge kvaliteediga toidunisu. Lämmastiku vajadus keskmine.  Aretaja: Leedu Põllumajanduse Instituut.

‘EDVINS’ - Keskvarajane, kõrgema kasvukõrgusega, väga hea talvekindlusega, madalamapoolse proteiini-ja kleepvalgusisaldusega, suure 1000 tera massiga. Hea jahukastekindlusega, helelaiksuse kindlus keskmine. Lämmastiku vajadus pigem kõrgemapoolne, kuna sort on suurema kõrrekasvuga ja vajab selleks rohkem lämmastikku, väiksema lämmastiku normi juures võib jääda proteiinisisaldus seemnetes madalaks. Sort sobib pigem kasvatamiseks neile, kes koristavad põhu põllult, järelkultuurina rapsi külvates vajab tugevamat mullaharimist, et taimejäänused mulda viia. Aretaja: Leedu ja Eesti (Jõgeva SAI)

‘KWS Emil’ - Keskvalmiv/hilisemapoolne, madala kasvukõrgusega, väga hea talvitumiskindluse, suure 1000 seemne massiga, keskmise võrsumisvõimega (saak moodustub suurest pähikust ja seemnetest), sobilik hilisteks külvideks, jahukaste-ja helelaiksusekindlus hea. Lämmastiku vajadus keskmine kuni suuremapoolne, kuna on saagikas sort, madala lämmastiku normi juures võib jääda terade proteiinisisaldus väikseks. Sobib kasvatamiseks külvikorras, kus kasutataske minimeeritud mullaharimist, kuna sort on madala kõrrekasvuga ja põhu tootlikus väike. Mittesobilik kasvatamiseks laia reavahega külvides (üle 16 cm), sest ei suuda võrsumisega katta reavahesid ja seal hakkab kasvama umbrohi. Aretaja KWS Saat SE (Saksamaa)

‘Creator’ - Hiline, keskmise kasvukõrgusega, väga hea talvitumiskindlusega, väga kõrge saagipotentsiaaliga, suure 1000 seemne massiga, väga hea võrsumisvõimega,  hea haiguskindlus: jahukastele ja nisu pruunlaiksusele keskmiselt vastuvõtlik, tugev vastupanuvõime nisu helelaiksusele. Kuna tegemist on suure võrsumisvõime ja saagika sordiga, siis lämmastiku vajadus on keskmisest suurem, suure võrsumise puhul ja madala lämmastiku normi juures jääb terade kvaliteet madalaks.  Hilise kasvuaja tõttu antud sort talirapsi eelviljaks hästi  ei sobi, kuna valmimine jääb augusti keskpaika. Aretaja Sejet (Taani)

Antud katsetes kasutatud lämmastiku foon talinisudel oli koos sügisese põhiväetamisega 180 kg/N hektarile ja talirapsidel koos sügisese põhiväetamisega 195 kg/N hektarile. Sellest talinisule anti kevadel 155 kg/N ha-le ja talirapsile 150 kg/N ha-le. Sademeid kasvperioodil said antud kultuurid 16. mail, kui sadas umbes 35mm paduvihma. 

2018. aasta põldkatse saagikused ja kvaliteet talinisul
Foto: Scandagra Eesti AS

Kõrge saak, madalam proteiin

Saagikused talinisu sortidel olid antud katses aastat arvestades väga head. Kriitilisel momendil said kultuurid natukene niiskust ja suutsid sellega moodustada korraliku saagikuse. Kõrgemat saagikust andsid oodatult hilisema kasvuajaga sordid ‘Creator’ ja ‘KWS Emil’, vastavalt 10,67 t/ha (Creator) 9,83 t/ha (KWS Emil).

Kuna kõikide sortide lämmastiku norm oli ühtne ja saagikus suur, siis hilisema kasvuajaga sortide proteiini tase jäi madalamaks, kuid seda mõjutas ka suuresti kõrge saaginumber, mis on seoses proteiini sisaldusega seemnetes, ülejäänud kvaliteedinäitajad hilistel sortidel vastasid I klassi toidunisu näitajatele.

Varajaste sortide (Ramiro, Ada ja Edvins) saaginumbrid olid kõigil üle 8,0 t/ha, mis näitab, et sortide saagipotentsiaal on kõrge, erinevused olid ainult kvaliteedi osas, kuid kõikide varajaste sortide kvaliteedinäitajad jäid I klassi toidunisu kategooria piiridesse. Varajastest talinisudest on lihtsam toota toidunisu, sest nende sortide saagi ja proteiini suhe on parem ja üldiselt on madal proteiini sisaldus viljas esimeseks toiduvilja piiravaks kriteeriumiks, samuti jääb varajaste sortide koristusaeg üldiselt augusti esimese 10 päeva sisse ja koristusaegsed vihmad ei mõjuta nii palju teravilja kvaliteeti.

Millist talirapsi ja miks eelistada?

Talirapsi sortide valik on suur ning nende valikul tuleks kindlasti lähtuda oma põldudel kasutatavast agrotehnoloogast ja külvikorrast. Sordid jaotatakse kuuluvuse järgi liinisortideks, poolkääbushübriidsortideks ja hübriidsortideks, lisaks sellele veel sordid, mis on nuutrikindlad ja sordid, mida saab kasutada Clearfield tehnoloogiates.

Poolkääbus-sordid võrreldes tavahübriidsortidega on märksa talvekindlamad ja sobivad varasemateks külvideks (augusti esimene dekaad), kuna sügisene algareng on neil sortidel aeglasem ja oht ülekasvamiseks on madalam, kuid jäävad saagipotentsiaalilt alla tavahübriidsortidele. Lisaks sellele on poolkääbus-sorte parem koristada, kuna nende pikkuskasv on madalam ja sellega on kombainil massi kergem „läbi seedida“ ja koristuskiirus tõuseb.

Hübriidsordid on suurema saagipotentsiaali ja vegetatiivse kasvuga, mille tõttu võivad nad vajada natuke suuremat lämmastiku normi kasvuajal.

Järgnevalt Scandagra Eesti talirapsi sortidest, millega põldkatsed tehti:

‘Sundance’ (liinsort, uus) - Kasvukõrgus keskmine kuni kõrge, talvitumine väga hea  ja saagipotentsiaal hea. Kasvuajalt keskvarajane kuni kesk-valmiv, külviajalt pigem mittesobilik väga varajasteks külvideks. Omadustelt sarnane rapsisordile ‘Cult’.

Taliraps 'Sundance'
Foto: Meelika Sander-Sõrmus

‘DK Sequel’ (poolkääbushübriid, uus) - Madalakasvuline poolkääbushübriidsort, talvitumine väga hea, kasvuajalt varajane, sobilik varajasteks külvideks, tugev vastupanu fomoosile, õitsemisaeg kevadel varajane kuni keskmine.

‘DK Sedona’ (poolkääbushübriid) - Sort on turul olnud juba aastaid. Madalakasvuline poolkääbushübriid, mis on näidanud väga head talvitumist. 2015/2016.a. raskel talvel kümnest tootmiskatses olnud sordist ainuke talvituja. Varajane kasvuajalt ja sobilik varajasteks külvideks, hea kompaktse arenguga sügisel. Õitsemine kevadel varasemapoolne, kasvuaeg varajane.

‘DK Expiro’ (hübriidsort, uus) - Kõrgekasvuline hübriidsort, talvitumine hea ja saagipotentsiaal väga hea, kasvuajalt keskvalmiv ja sobilik külviaeg augusti keskpaik, varajane õitsemisaeg kevadel, tugev vastupanu fomoosile. Kiirema ja tugevama kasvuga sügisel ja väga varaste külvide puhul oht sügisel ülekasvamiseks suurem.

‘Allicante’ (hübriidsort, uus) - Kõrgekasvuline hübriidsort, talvitumine ja saagipotentsiaal väga hea, kiire algarenguga ja sobilik hilisemateks külvideks, samuti ka varasemaks külviks, kuna peavarre pikkenemine sügisel pole nii suur ja kasvupunga ehitus on kompaktne, tugev vastupanu fomoosile, keskmine vastupanu valgemädanikule, varajasemapoolne õitsemine kevadel, kasvuajalt keskvalmiv.

‘Armstrong’ (hübriidsort, uus) - Keskmise kasvukõrgusega hübriidsort, talvitumine ja saagipotentsiaal väga hea, kõrge õlisisaldusega, kiire ja hea algareng, mis on sobilik hilisemapoolseteks külvideks, samuti ka varasemapoolseteks, kuna peavarre pikenemine sügisel pole nii tugev. Sobilik kasvatamiseks raskematel muldadel, varajane õitsemine kevadel, kasvuajalt keskvalmiv. Kuulub samase aretusperekonda sordiga Allicante.

Taliraps 'Armstrong'
Foto: Meelika Sander-Sõrmus

‘KWS Hasting’ (hübriidsort, uus) - Kõrgekasvuline hübriidsort, talvitumine hea, saagipotentsiaal ja õlisisaldus kõrge, õitsemisaeg kevadel keskmine, kasvuajalt keskvalmiv. Sobilik külviaeg augusti keskpaik.

‘SY Alibaba’ (nuutrikindel, uus) - Nuutrikindel sort Syngentalt, keskmise kasvukõrgusega hübriidsort, saagipotentsiaal ja õlisisaldus hea. Sügisel pole nii intensiivse kasvuga ja seega sobib ka varasemateks külvideks, õitsemisaeg kevadel varajasemapoolne, kasvuajalt varajane kuni keskvalmiv.

DK Platinum’ (nuutrikindel, uus) - Nuutrikindel hübriidsort Dekalbilt, kõrgekasvuline, talvitumine ja saagipotentsiaal hea, õitsemiseaeg kevadel keskmine, kasvuaeg keskvalmiv. Resistentsus fomoosile ja valgemädanikule hea. Dekalbi sortidele omane kompaktne areng sügisel, tänu millele on ülekasvamise oht väiksem, sobilik varasema poolseteks külvideks.

2018. aasta põldkatsete saagikus ja kvaliteet talirapsil
Foto: Scandagra Eesti AS

Kuna taliraps on kiirema kasvuga kevadel ja suudab kasutada paremini mullas olevat niiskust ning sademeid, siis saagikused antud aastal olid väga head.

Rapsidel on samasugune seos saagi ja õlisuse vahel nagu talinisul on saagi ja proteiini vahel- mida kõrgem saak, seda madalam on üldjuhul kvaliteet (vastavalt siis kas proteiin või õlisus). Kõige kõrgemat õlisisaldust ja head saagikust näitasid põldkatses hübriidsordid 'Armstrong' ja 'Allicante' vastavalt 4,75 t/ha ja 4,86 t/ha, samuti oli nende sortide õlisisaldus väga hea, vastavalt 'Allicante' 45,8% ja 'Armstrong' 45,9%.Poolkääbushübriididest andis arvestatava saagi uus Dekalbi sort DK Sequel, mis on vanema sordi DK Sedona edasiarendus. Kuna poolkääbussortide seeme on natuke väiksem, siis ka õlisus jääb alla hübriidsortidele, kuid õlisus üle 44% on hea näitaja. Kõige parema saagi ja õlisuse suhte andis sort KWS Hasting, kus saagikus oli 4,95 t/ha ja õlisus 45,4%.

Väga hea saagikuse andsid ka nuutrikindlad uued sordid SY Alibaba ja DK Platinum, mis lubavad põllumeestel, kellel on põldudel probleeme ristõieliste nuutriga, saada kõrget saagikust.

Sordid LE 14/285 ja LE 15/296 on nii uued, et neil puudub nimi ja eristada saab neid aretuse numbri järgi. Saagipotentsiaal on neil sortidel hea, kuid hetkel katses olevate sortidega võrrelduna jäi õli sisaldus madalaks.

Katse korraldamise eest tänab Scandagra Eesti Rannu Seeme OÜ meeskonda ja ettevõtte juhti Madis Ajaotsa.

Kaarel Kallion

Scandagra Eesti agronoom-nõustaja

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960