Õiguskantsler: põllumaade piirangud ei ole põhiseadus­pärased

Selleks, et Eestimaa paremad põllud majade alla ei kaoks, plaanib riik kehtestada kahele kolmandikule põllumaadest ranged keelud ja käsud.   Foto: Sakala/Scanpix

Seaduseelnõu, millega kaks kolmandikku Eesti põllumaast range kaitse alla võetaks, ei ole õiguskantsleri hinnangul põhiseadusega kooskõlas ning soovitud tulemus on võimalik saavutada ka muude vahenditega.

Va?a?rtusliku po?llumaa kaitse on vaieldamatult oluline, kuid selleks tuleb valida tulemuslikud po?hiseaduspa?rased meetmed. Eelno?u na?eb paraku ette sellised omandio?iguse ja kohaliku omavalitsuse enesekorralduso?iguse piirangud, mida ei saa pidada po?hiseaduspa?raseks, kirjutas õiguskantsler Ülle Madise riigikogu maaelukomisjonile antud hinnangus.

Ranged keelud ja käsud

Äripäev kirjutas möödunud aasta lõpus, et selleks, et Eestimaa paremad põllud majade alla ei kaoks, plaanib riik kehtestada kahele kolmandikule põllumaadest ranged keelud ja käsud. See paneb kahvlisse nii maa omanikud kui ka kohalikud omavalitsused ning tekitab õiguskantsleril küsimusi.

Õiguskantsler möönab nüüd hinnangus, et aastaid ette valmistatud uute piirangute kaalukaim po?hjendus on linnade u?mbruses asuva va?a?rtusliku po?llumaa ta?isehitamine. "See on paraku juba teoks saanud. Seal, kus veel vo?iks olla huvi va?a?rtusliku po?llumaa kasutusotstarvet muuta, saab muudatuse to?kestada olemasolevate normide alusel," lisab ta.

Eelnõu muudaks omandi ja omaniku riigi to?o?riistaks, mingi eesma?rgi saavutamise vahendiks. See ei sobi kuidagi kokku põhiseaduse preambulis kirjeldatud vabadusele tugineva u?hiskonnakorraldusega, milles po?hio?igusi vo?ib piirata minimaalses vajalikus ulatuses ning piirang ei tohi moonutada o?iguste ja vabaduste olemus, seisab hinnangus.

Pealegi on õiguskantsleri hinnangul juba praegu seaduses olemas abino?ud va?a?rtusliku po?llumaa kaitseks. Näiteks planeerimisseadus na?eb ette va?a?rtusliku po?llumaa kaitse. Planeeringuga po?llumaa kaitset saab pidada leebemaks piiranguks, kuna tegemist ei ole maa kasutusotstarbe muutmise keeluga. Maa omanikul on vo?imalus osaleda planeerimismenetluses ning no?uda, et tema huve ja vajadusi arvestataks ko?igi teiste huvide ja vajaduste ko?rval.

Sunnitöö elemendid

Veelgi rangemalt suhtub õiguskantsler eelnõu nõudesse vältida väärtuslike põllumaade võssa kasvamist. Kuigi koormised – mitterahalise iseloomuga tavalise kodanikukohustusega seotud u?lesandeid – on põhiseadusega lubatud, ei tohi need olla u?lema?a?rased ja omaniku o?igusi u?lema?a?ra koormavad. To?o?kohustuse vo?i to?o? korraldamise kohustuse panemine eelno?us toodud ulatuses sisaldab sunnito?o? elemente.

Samuti kaotavad kohalikud omavalitsused seaduse jõustumise korral va?a?rtusliku po?llumaa osas (ligi 20 protsenti riigi territooriumist) planeerimisvo?imu. "Po?hiseaduspa?rane on selline lahendus, millega riik ei sekku po?hio?igustesse ega kohaliku omavalitsuse enesekorralduso?igusesse rohkem kui vaja. Piirangute ja keeldude asemel tuleb eelistada abino?usid, millega leitakse eri huvide ja va?a?rtuste vahel tasakaal," lisab Madise.

Kristjan Pruul

Äripäev AS

Maaomanikke mõjutav seadusemuudatus teeb ärevaks

Viljakad põllumajandus­maad lähevad hinda

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Enimloetud
Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789meelika@pollumajandus.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee