24 jaanuar 2019
Jaga lugu:

Milline oli toormeturg aastal 2018?

Veiseliha hinnad hakkasid Euroopas augustis kiiresti langema, aga septembris toimus taastumine  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Eelmine aasta oli põllumajandustoormete jaoks küllaltki positiivne – tõusid nii teraviljade, piima kui ka lihahinnad. Põllumeeste jaoks oli hea uudis ka nafta hinnalangus, mis kukutas bensiini hinda.

Nisuturul jääb aastat iseloomustama põuane suvi, mis hävitas 30-50 protsenti Eesti tootjate saagist. Probleem oli kogu Euroopas ning see pani hinnad augustis kiiresti tõusma. Nüüd on nisuhinnad jõudnud uuele platoole.

Piimaturul oli Euroopas näha taastumist ning kooritud piima pulbri hinnatõus hakkas aasta lõpus kiirenema. Tõsi, globaalsed hinnad on siiski viimasel ajal langenud. Sellegi poolest tundub, et hullem on möödas ning piimaturu madalpunkt on ammu seljataha jäetud.

Linnuliha hinnad olid aasta teises pooles tõusuteel ning oodatakse, et hinnad püsivad kõrgel. Veiseliha peaks aga odavnema, sest globaalne tootmine on suur.

Kehvemini läks suhkrul, mille hind kukkus sügisel viimase kümne aasta madalaima tasemeni. Kakaol läks esimene poolaasta paremini, teine veidi kehvemini.

Nisuhinnad tõusid tublisti

Aasta algas Euroopa nisuturule rahulikult – hinnad kõikusid vähe ning suuri uudiseid ei ilmunud. Teises kvartalis hakkasid hinnad kiiresti tõusma, millele aitas kaasa Venemaa tootmise vähenemine, euro odavnemine ning ilmastikuga seotud probleemid. Majandus elavnes ning sisenõudlus püsis tugev.

Kevade alguses tabasid Lääne-Euroopat tugevad vihmahood, mis lükkasid külviperioodi edasi. Aprillis kujunes probleemiks aga liiga kuiv ilm. Euro odavnes teises kvartalis dollarisse 5 protsenti, mis turgutas eksporditurgu ning andis hinnatõusule hoogu juurde.

Suvine põud pani hinnad rõkkama

Aasta teises pooles toimus hinnatõusu kiirenemine. Suvised põuad ja kuumalained tegid Põhja-Euroopas teraviljadele suurt kahju. Pakkumine vähenes ning kardeti, et turul tekib defitsiit. See viis toidunisu märtsikuu 2019. aasta futuurid viimase viie aasta kõrgeima tasemeni – ligi 220 euroni tonnist.

Mitmed analüüsifirmad ja statistikabürood vähendasid järsult toodanguprognoose. “Poola ja Baltikumi saagikus on väga väike ning Skandinaavia ja Saksamaa olukorda saab nimetada katastroofiliseks,” kirjutas Strategie Grains augustis.

Eesti Maaeluministeeriumi andmetel hävitas põud 30-50 protsenti Eesti suvivilja saagist.

Tarbijatele pakkus leevendust eelmistest aastast üle jäänud suured varud. USA põllumajandusministeerium prognoosis suve lõpus, et globaalsed varud peaksid 2018/19 hooaja alguseks jõudma rekordilise 273 miljoni tonnini.

Pariisi toidunisu märtsikuu futuuri hind (€/tonn)  Foto: Äripäev AS

Kitsas kauplemisvahemik

Pärast seda toimus nisuturul tehniline korrektsioon ning turuosalised suunasid oma tähelepanu uuesti Venemaa toodangule ning ekspordiperspektiivile. 220eurone hind ei püsinud ning pärast seda on nisu 2019. aasta märtsikuu futuur kaubelnud 200-210 euro vahemikus.

Venemaa eksport hakkas sügisel elavnema ja see hoidis toidunisu hinnad probleemidele vaatamata sisuliselt samal tasemel. Euroopa riigid ei suutnud Venemaaga eksporditurgudel lihtsalt konkureerida. Aastavahetuseks oli regiooni 2018/19 hooaja nisueksport 25 protsenti väiksem kui mullu.

Septembri keskpaigast kuni detsembri lõpuni kauples nisu küllaltki kitsas kauplemisvahemikus – ühelt poolt toetas hinda kehv toodang, teisalt survestas seda Venemaa ekspordipakkumine.

Euroopa Komisjon kirjutab oma sügiseses raportis, et 2018. aastal langeb globaalne nisutootmine 6 protsenti (eelneva aastaga võrreldes).

Maisitoodang langes veidi, hind stabiilne

Maisi hind hakkas Euroopas sügisel kallinema, sest ilmnes, et maisitoodang saab olema arvatust tunduvalt väiksem. Näiteks Strategie Grains vähendas ELi maisitoodangu prognoosi septembris 3 miljoni tonni võrra, 58,4 miljoni tonnini.

Tõsi, hiljem hakkasid saagiootused paranema nii Euroopas, USAs kui ka Ukrainas, mis pani hinnatõusule kaane peale. Rahvusvaheline Teraviljade Nõukogu teatas septembri lõpus, et ELi maisitoodangu kasvu veavad eelkõige Rumeenia ja teised Kagu-Euroopa riigid.

Euroopa Komisjoni hinnangul langes ELi maisitoodang 2018. aastal 6 protsenti, 62,1 miljoni tonnini.

Rapsi külvamist segas kuiv ilm

Õliseemnete turg püsis sisuliselt kogu esimese poolaasta vältel samal tasemel, aga aasta teises pooles mõjutas kuiv ilm ka seda turgu.

Rapsi puhul oli turuolukord aasta teises pooles küllaltki kehv. Hinnad olid madalal, pinnas oli külviks liiga kuiv ning paljud põllumehed otsustasid nisu ja teiste teraviljade kasuks. Strategie Grains kirjutas juba septembris, et ELi külvipindala tõenäoliselt väheneb. Oktoobri lõpus kirjutas Strategie Grains, et järgmise aasta saagi külvipindala saab tõenäoliselt olema 6,22 miljonit hektarit, mida on 10 protsenti vähem kui eelmisel hooajal.

Näiteks Saksamaal langes külvipind esialgsete hinnangute kohaselt 200 000 hektari võrra, 1 miljoni hektarini. Aasta lõpus ütlesid mitmed kauplejad ja analüütikud, et rapsikülviga oli seotud mitmeid probleeme, mis võib Euroopa Liidu nisutootmist tõsta ja seeläbi suurendada ka ekspordipakkumist. See võib tähendada, et nisuhinnad võivad võrreldes rapsiga uuel aastal odavnema hakata.

Euroopa Komisjon kirjutas novembri lõpus, et rapsiseemnete ülemaailmne tootmine peaks langema.

Rapsiseemnete 2019. aasta maikuu futuur (€/tonn)   Foto: Äripäev AS

Kakao- ja kohviturg languses

Kakaoturul algas aasta positiivselt ning kevadel hakkasid hinnad tõusma, sest Euroopa töötlejad jahvatasid toorainet usinalt, tootmisega oli probleeme ning nõudlus oli tugev. Aasta teises pooles trend aga pöördus.

Arabica kohvifutuuride hinnad langesid augustis viie aasta madalaima tasemeni, sest Brasiilia reaal oli väga volatiilne ning füüsilisel turul oli ostuhuvi väike. Kohviröstimisega tegelevad firmad ostsid palju varusid ning see mõjus nõudlusele negatiivselt.

Nõrgem reaal aga tähendas, et Brasiilia tootjatel oli rohkem motivatsiooni oma toodang kiiresti maha müüa, sest see muudab kohvi välismaa ostjate jaoks odavamaks.

Kohvi hinnad sattusid suvel surve alla, sest Brasiilias hakkas vihmaperiood varakult ning kohvipuud hakkasid tavapärasest varem õitsema.

Piimaturg paranemas

Piimaturul hakkas kevadel hästi minema – Global Dairy Trade oksjonil hinnad kallinesid ja ka Euroopa turg alustas tõusu. Kõigele sellele pakkus tuge ülemaailmse nõudluse kasv.

Märtsiks oli aga globaalne piimatootmine kasvanud aastases võrdluses vaid 1protsendi võrra. Analüütikud ütlesid toona, et tegemist on tasemega, mida on vaja turgude tasakaalustamiseks. Maiks oli juba küllaltki tõenäoline, et piimaturu madalpunkt on seljataha jäänud.

Juuni lõpus hinnatõus aga peatus, sest Uus-Meremaa tootmine taastus oodatust kiiremini.

Piimaturul algas teine poolaasta küllaltki positiivselt. Loodeti, et Aasia tugev nõudlus hakkab hindu turgutama, aga vähemalt Uus-Meremaal hakkasid hinnad augusti keskel hoopis kiiresti langema – osalt oli see seotud Uus-Meremaa oodatust suurema tootmisega.

“Oodatakse, et Uus-Meremaa pakkumine kasvab ning see paneb piimahinnad täiendava surve alla,” ütles AgriHQ piimaturu analüütik Amy Castleton novembris Reutersile.

Euroopas hinnatrend positiivne

Euroopas pakkus piimahindadele tuge põud, mis segas sealset tootmist. Kusjuures hinnad pole Uus-Meremaaga sugugi ühes taktis liikunud.

“Külmale talvele järgnes erakordselt kuiv ja kuum suvi,” ütles Dairy Australia analüütik Sofia Omstedt suvel. Ilm mõjutas Euroopas ka loomasööda tootmist, mis viis hinnad üles. Selle tõttu muutus kallimaks ka piimatootmine.

Euroopa piimatootjatele makstav hind (€/100kg; keskmine)  Foto: Äripäev AS

Euroopa Komisjon prognoosib, et 2019. aastal tõuseb Euroopa Liidu piimatoodete tootmine 0,7 protsenti. Toorpiima tootmine peaks langema aga 1 protsendi võrra ning regiooni nõudlus kasvab samal ajal 0,8 protsenti. See peaks hoidma piimahindu ka tänavu kõrgel tasemel.

Kooritud piima pulbri 2019. aasta veebruarikuu futuuri hind tõusis jaanuari alguses juba 1900 euroni tonnist.

Kooritud piima pulbri hind (€/tonn). Allikas: EEX.  

Veiselihale oodatakse hinnalangust

Veiseliha hinnad hakkasid Euroopas augustis kiiresti langema, aga septembris toimus taastumine. Sellegi poolest püsivad hinnad 2017. aastaga võrreldes madalamal tasemel. Euroopa Komisjon prognoosib, et hinnasurve püsib, sest nii ELi kui ka muu maailma pakkumine peaks tänavu olema küllaltki kõrge.

Sealiha hinnad olid jaanuarist augustini viimase nelja aasta kõrgeimast tasemest madalamal – hinnad püsisid 145 euro juures 100 kilogrammi kohta. Ka lihaturgu mõjutas kuiv ilm, sest suve lõpus kasvasid loomad aeglasemalt ja see lükkas loomatappu edasi.

Sellegi poolest hakkasid hinnad sügisel langema, sest tootmine oli korralik.

Sealiha hinnad Euroopas (€/100kg; S karkass)  Foto: Äripäev AS

Euroopa Komisjon kirjutab, et hinnad peaksid püsima surve all, sest tootmine peaks vaatamata ilmaprobleemidele siiski olema suur. Suuresti sõltuvad hinnad ka USA-Hiina kaubanduskõnelustest. Hindu hoiavad surve all ka Brasiilia, Kanada ja USA, kus ekspordihinnad on pigem madalad.

Kanaliha hinnad on pigem olnud tõusuteel ja püsinud viimase kahe aastaga võrreldes kõrgemal tasemel. Euroopa Komisjon prognoosis novembris, et Euroopa Liidu kanaliha tarbimine kasvab elaniku kohta 2018. aastal 24,1 kilogrammini ja 2019. aastal 24,2 kilogrammini.

Kanaliha hinnad Euroopas (€/100kg)  Foto: Äripäev AS

Suhkruturg oli volatiilne

Suhkruhinnad langesid augustis viimase kümne aasta madalaima tasemeni, sest ülemaailmne toodang oli tänavu rekordiline ning inimesed on muutmas oma tarbimisharjumusi.

Aasta madalpunkti jõudis suhkur oktoobri alguses, mil naela (0,45 kg) eest tuli välja käia vähem kui 10 dollarisenti. “Maailm on läinud pakkumise defitsiidi pealt ülejäägile ja see on toimunud pooleteise aasta jooksul,” ütles investeerimisfirma Teucrium Tradingu investeeringute juht Sal Gilbertie augustis.

Õli lisas tulle India valitsuse otsus suurendada farmeritele makstavaid toetusi. Lisaks sellele hakati aktiivsemalt toetama ka suhkrueksporti.

Pärast seda hakkasid hinnad taastuma, sest Brasiilia toodang kujunes oodatust väiksemaks, mis nullis ära India toodangu kasvu. “Olukord pole suhkru jaoks sugugi nii halb kui inimesed arvasid,” ütles investeerimisfirma Ganes Consultingi president Judy Ganes Reutersile.

Ka Euroopas hakkasid hinnad tõusma – kohalikel põllumeestel tekkis suhkrupeedi koristusega kuiva ilma tõttu mitmeid probleeme. Toodang langes nii Prantsusmaal kui Saksamaal.

Nafta hinna kukkumise lõi ka beensiini hinna alla

Nafta hind tõusis aprillis enam kui kolme aasta kõrgeima tasemeni, mille põhjuseks võib pidada dollari odavnemist ja ülepakkumise vähenemist.

Tõusu ei peatanud ka asjaolu, et Ühendriikide naftatootjad usinalt tootmist laiendasid. USAst sai 2018. aasta lõpuks ka maailma suurim naftatootja.

„Praegu toimub väga kiire transformatsiooni – kui varem oli ülepakkumine, siis nüüd on defitsiit ja varude vähenemine uus reaalsus,“ ütles investeerimisfirma Ashburton Global Energy Fundi juht Richard Robinson aprilli lõpus.

Olukord muutus kiiresti oktoobri alguses, sest investoreid tabas hirm, et globaalne majanduskasv hakkab kiiresti aeglustuma ning turul tekib USA toodangu tõttu siiski ülepakkumine. Õli lisas tulle detsembris alanud aktsiaturgude kiire langus, mis vedas naftaturu kaasa. Vahetult enne jõule jõudis Brenti barrelihind lausa 50 dollarini. Aasta lõpus ja uue aasta alguses on toimunud aga mõningane taastumine ning jaanuari keskpaigaks ületas Brent uuesti 60 dollari taseme.

Nafta kukkumise tõttu on odavmaks muutunud ka bensiin. Kui aasta keskpaigas maksis Rotterdamis 95 bensiini tonn ligi 750 dollarit, siis aasta lõpuks oli hind kukkunud juba 460 dollarini.

Bensiini hind ($/tonn)  Foto: Äripäev AS

Autor: Mait Kraun, kaasautor

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789meelika@pollumajandus.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee