Autorid: põllumajandus.ee, Põllumajandus.ee • 15. veebruar 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maaelufoorum: küpseid metsi raiudes pärandame tuleviku­põlvedele terve metsa

Andres Talijärv
Foto: Ekraanikuva
Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv aitas Maaelufoorumil lahtimõtestada jätkusuutlikku metsandust, mis aitaks säilitada meil metsa järeltulevate põlvede jaoks.

Kui teema on seotud jätkusuutliku metsandusega, siis me peame kindlasti lahtimõtestama, mida me jätkusuutliku metsanduse all mõtleme. Me ei tohi ära unustada seda, et peame majandama jätkusuutlikult. Mingil hetkel peame panustame sellesse, et metsa uuendada, seda hooldada ja mingil hetkel, kui ta on küpseks saanud, peab midagi sealt välja tooma, et asendada uue metsapõlvega.

Maatulundusmaa peal puude kasvatamine on üsna sarnane põllumajandusega, kus kasvatatakse vilja selleks, et saaks seda ära koristada. Täpselt samamoodi toimub ka metsanduses. Loogika on siin sama, kuid protsess on küll pikem. Mingil hetkel on ikkagi vaja saak ära koristada ja salve panna. Vaatame seda alljärgneva joonise abil, kus ühel pool on rahvastikupüramiid ja teisel pool majandusmetsade vanuseline jaotus.

Jätkusuutlik Eesti. Andres Talijärv, Maaelufoorum 2019 Foto: Eesti Erametsaliit MTÜ

Palju räägitakse sellest, et pärandame oma lastele terved ja jätkusuutlikud metsad. Mõeldes ise selle all, et peame metsade majandamist joonise ülemises otsas, raieküpses metsas, tagasi tõmbama. Tegelikult see, mida me lastele pärandame, on latimetsast allapoole. Kes metsandusega igapäev kokku ei puutu, siis lahtiseletatuna: lagedad alad on need, mis on peale raiesmikku tekkinud; selgusetud alad on need, kus midagi on peale istutatud või kasvamas, aga veel ei näe, mis mets sealt tuleb; noorendikud on need alad, kus juba on näha, kas tuleb männinoorendik, kaasik või mõni muu. Latimets on juba oma näo saavutanud ja seal hakatakse raieid tegema.

Kuni keskealise valmiva metsani, peab metsaomanik kogu aeg metsa midagi sisse panema, nii rahalises kui ka töömõttes. Saagi koristamine toimub siis, kui mets on küpseks saanud. Vaadates valimseelseid diskussioone metsa üle, siis väga paljudel poliitikutel oli suur kiusatus rääkida, kuidas lageraied tuleks piirama hakata. Kuidas üldse raiumist tuleb piirata või raiemahtudele mingisugused piirid ette seada? Kindlasti võib seda teha, aga suur soovitus on poliitikutele enne, kui te neid otsuseid tegema hakkate, vaadake seda rahvastikupüramiidi ja metsa vanuselise jaotuse joonist.

Loe täismahus artiklit Äripäeva teemaveebist metsamajandusuudised.ee.

Maaelufoorum: ebavõrdne kohtlemine ei soosi jätkusuutlikku metsamajandamist

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960