Autorid: põllumajandus.ee, Põllumajandus.ee • 8. märts 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uuringus jõutakse järeldusele, et tarbijate kasvanud nõudlus orgaaniliste ja GMO-vabade tarneahelate järele koos fleksitaarse, taimetoidu- ja vegan-dieetide järgijate arvu suurenemisega suurendab kaunviljade ja töödeldud taimsete valkude turgu.

Võttes arvesse seda potentsiaalselt soodsat keskkonda, analüüsiti aruandes praeguste ELi poliitikameetmete mõju ühisele põllumajanduspoliitikale ja tehti mitmeid ettepanekuid võimalike poliitiliste algatuste kohta sektori kasvu soodustamiseks.

Kuigi ülemaailmne nõudlus kasvab, toodab EL praegu suhteliselt väikest kogust loomasöödaks mõeldud taimseid valke. See on peamiselt tingitud sojaubade suhteliselt paremast konkurentsivõimest turul, eriti sööda puhul, ning heade kliimatingimuste puudumisest soja kasvuks ELis. Tarbijate nõudluse muutuvad mustrid, mis keskenduvad rohkem geneetiliselt muundamata toidule, võivad Euroopa põllumajandustootjatele lähiaastatel avada uusi võimalusi.

Seda muutuvat tarbijate nõudlust, mis mõjutab taimsete valkude turgu söödas, on täheldatud ka toiduaineturgudel, kus viimase kümne aasta jooksul on toimunud märkimisväärne innovatsioon. See on vastuseks kasvavale nõudlusele nii vegan-taimetoitude kui ka gluteenivabade toiduainete järele. Vaatamata turu väiksusele võrreldes söödaga (ainult 6% kõigist taimsetest valkudest on toiduainetena), kipub nende toodete lisandväärtus olema tunduvalt suurem, mis annab võimalusi Euroopa tootjatele.

Lisaks sellele, kuna toit on tarbijale suunatud turg, pööratakse suuremat rõhku pakkumise kvaliteedile. Koos tarbijate kasvava rõhuasetusega lühematele tarneahelatele ja kohalikule toidule, mis on eriti levinud Lääne-Euroopas, on potentsiaalsed eelised Euroopa tootjatele.

Uuringus vaadeldi ka ELi poliitikate mõju ühise põllumajanduspoliitika raames, nimelt keskkonnasõbralikumaks ja vabatahtlikuks sidestatud toetuseks taimsete valkude turul. Ta jõudis järeldusele, et kuigi kumbki meede ei avaldanud nende tootmisele negatiivset mõju, ei olnud tõenäoline, et poliitika positiivne mõju taimsete valkude tootmisele on globaalsete turujõudude mõjuga võrreldes väga oluline.

Kuigi uuring ei suutnud anda konkreetset poliitilist soovitust, leiti, et ELi jõupingutused taimsete valkude tootmise edendamiseks peaksid keskenduma pigem innovatsioonile ja taristule, mis on vajalik ladustamiseks, sorteerimiseks ja korrastamiseks ilma fossiilkütuseid kasutamata. Neid investeeringuid võiks kombineerida parema turuinfo ja teabevahetusega, et aidata teadlastel ja põllumajandustootjatel valgutaimi paremini töödelda ja turustada.

Ene Kärner

Eesti põllumajandusorganisatsioonide esindaja Brüsselis