Autor: Põllumajandus.ee • 15. mai 2019

Küsimusi tekitavad pestitsiidid Eesti veekogudes

Keskkonnaagentuuri iga-aastane riiklik keskkonnaseire analüüsib Eesti järvedest, jõgedest ning põhjaveest ohtlike aineid ning selgunud on 2018. aasta kokkuvõtlikud tulemused.
Tänavjärvest leiti seire käigus järve settest taimekaitsevahendit glüfosaat.
Foto: Scanpix

Keskkonnaagentuuri direktorijand Taimar Ala sõnul on hetkel probleemiks pestitsiidide ehk taimekaitsevahendite leiud teiste seas ka veekogudes, mis asuvad väljaspool põllumajandustegevuse piirkonda. „Ainete kogused on üldplaanis küll väikesed ja rääkida saab pigem üksikleidudest, kuid indikatsioon on siiski murettekitav. Taimekaitsevahendite leiud kahest järvest, mis ei paikne otseselt ühegi põllumajanduspiirkonna läheduses, tekitavad küsimusi. Pestitsiidide sellisesse keskkonda sattumise tagamaad pole veel selged, kuid töö selle nimel käib. Tegeleme tõsiselt võimalike saasteallikate tuvastamisega - meie ekspertide töörühm teostab järjepidevat seiret ja teeb tihedat koostööd teiste ametkondadega nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil. Saasteallikate tuvastamise järel jätkame tööd saaste vähendamisega seotud lahenduste pakkumiseks,“ ütles Ala.

Piirväärtuste jälgimine aitab kiirelt tuvastada potentsiaalse ohu

Keskkonnaagentuuri keskkonnaanalüüsi osakonna juhtivspetsialistid Anne Martin ja Kristiina Ojamäe annavad ülevaate 2018. aasta seire tulemustest:

Siseveekogudest tehti möödunud aastal enam kui 14 000 saasteaine analüüsi, millest üle 88% jäid alla labori määramispiiri ja ainult 12% juhtudest oli aine kontsentratsioon piisavalt suur, et nende täpset kogust tuvastada. Põhjavees tehti üle 13 000 analüüsi, millest üle 82% jäid alla määramispiir ja 18% juhtudel tuvastati mõne aine sisaldus. Ühe osana kuuluvad analüüsitavate ohtlike ainete hulka taimekaitsevahendite toimeained ja nende metaboliidid ehk lagunemisel moodustuvad vaheühendid.

Jõgedest leiti taimekaitsevahendite jääke kõige rohkem Purtse ja Selja jõest Lääne- ja Ida-Virumaal. Leidusid oli kahes jões kokku 16, kõige enam esines arvuliselt kloridasoon-desfenüüli leide, kuid kontsentratsioonid jäid seejuures madalaks – suurim oli dikamba sisaldus 0,23 µg/l.

Küsimusi tekitavad aga taimekaitsevahendite leiud kahest järvest, mis ei paikne otseselt ühegi põllumajanduspiirkonna läheduses. Näiteks Harjumaal metsa ja raba keskel asuvast Tänavjärvest leiti seire käigus järve settest taimekaitsevahendit glüfosaat 163 µg/kg kuivaines, mis on siiani üks suurimaid. Võrdluseks näiteks Narva, Purtse ja Selja jões olid 2018. aastal glüfosaadi sisaldused settes vastavalt 48, 8 ja 10 µg/kg kuivaines. Piirnorme aine sisaldusele settes ei ole seatud, seega saame rääkida vaid leiust, mitte aine normi ületusest. Arvestades asjaolu, et glüfosaadil on looduses võrdlemisi lühike lagunemisaeg, ei saa tegu olla vana reostusega.

Tänavjärve kaladest leiti veel taimekaitsevahendite koostisesse kuuluvat isoproturooni, mida varasemalt ei ole tuvastatud. Alates 2017. aastast on Eestis isoproturooni sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamine keelatud. Küll aga leidub seda mõnede biotsiidide koostises, mis on mõeldud seente ja vetikate kahjustuste ärahoidmiseks ning mõnevõrra kasutatakse antud ainet ka tööstuses. Saaremaal paiknevast Karujärvest leiti toimeaine dikamba jääke veest kontsentratsioonis 4 µg/l. Järelevalvetoimingute käigus ei tuvastatud, et toimeainet sisaldavaid tooteid oleks piirkonnas kasutatud, seega jääb sarnaselt Tänavjärvega küsimus, kuidas aine järve vette on sattunud. Piirväärtust loetletud ainetele pinnavees Eestis kehtestatud ei ole, kuid teaduskirjanduse ja uuringute põhjal ei ole leitud kogused inimtervisele ega keskkonnale ohtlik kuid võib mõjutada teisi organisme.

Murettekitav Olustvere juhtum. Suurim piirnormi ületus tuvastati 2018. aasta juunis Suure-Jaani lähistel paiknevast Olustvere pargi allikast. Leiti 250 µg/l kloridasoon-desfenüüli - herbitsiidide koostises kasutatud toimeaine kloridasoni lagunemise tulemusena tekkinud metaboliidi. Kaks nädalat hiljem võetud kordusproovis oli kontsentratsioon 46 µg/l ja septembris 8.2 µg/l. Aine piirnormiks on põhjavees (sh allikates) 0,1 µg/l, seega on numbrid küll väga suured, kuid tegu on pigem erandjuhuga. Kõikide 2018. aasta kloridasoon-desfenüüli analüüside keskmine oli 4.4 µg/l, ilma Olustvere tulemust arvestamata 0,27 µg/l.

Keskkonnaanalüüsi osakonnajuhataja Mari Sepp täpsustab, et ohtlike ainete sisalduse või kvaliteedi piirväärtuste jälgimine aitab võimalikult kiirelt tuvastada potentsiaalse ohu vee-elustikule, kes on tundlikud juba väikesele keskkonnamuutusele. Inimene jõgede-järvede vett puhastamata kujul ei joo, seega on ohtlike ainete leidumine vees neile väiksema mõjuga kuid siiski mitte olematu. Samas on need leiud piisavaks indikatsiooniks, et igaüks meist peaks oma tegevuse keskkonnamõjusid minimeerima – valides millist olmekeemiat kasutada, kus oma autot pesta, sorteerides jäätmeid, järgides väetiste ning taimekaitsevahendite kasutusjuhiseid jne.

Asja uuris ka teine asutus. Keskkonnaagentuur kohtus ka Põllumajandusameti spetsialistidega, et koostöös leida saaste põhjused ja lahendused olukorra parandamiseks.

Põllumajandusameti peaspetsialisti Riina Pärteli sõnul viis Põllumajandusamet septembris läbi taimekaitsevahendite kasutamise kontrolli allikale lähima põllumajandustootja juures. Selle käigus tehti kindlaks, mis kultuure kasvatatakse ja milliseid taimekaitsevahendeid kasutatakse ning kas peetakse kinni kõigist kasutamisnõuetest, sealhulgas ka veekaitsevööndite piirangutest. Järelevalve käigus rikkumisi ei tuvastatud. Põllumajandusameti sõnul on tegemist väga valiva toimega herbitsiidiga, mis sobib vaid peedipõldude umbrohutõrjeks. Kuna peedi kasvupind on tänaseks Eestis vähenenud mõnesaja hektarini, ei ole väärkasutust taimekasvatuses põhjust kahtlustada.

Kokku tuvastati põhjavees 2018. aastal üle 0,1 µg/l sisaldusi 13 seirepunktis, enamik neist nitraaditundlikul alal, mis on intensiivse põllumajandustegevusega piirkond Kesk-Eestis, kus põhjavesi on geoloogiliselt nõrgalt kaitstud. Samuti leidub ainet pinnavees, kuid väikestes kontsentratsioonides.

Välistada ei saa punktreostuse võimalust. Kloridasooni sisaldavate preparaatide kasutusest Eesti turul on möödas pea 10 aastat. Varasemad uuringud näitavad, et kloridasoon laguneb suhteliselt kiiresti kloridasoon-desfenüüliks, mis anaeroobsetel tingimustel võib keskkonnas püsida aga väga pikalt. Põllumajandusameti taimekaitse peaspetsialisti Juhan Heinma sõnul võib spekuleerida selle üle, et kui kusagil on olnud punktreostus, siis võibki aine jõudmine põhjavette ja selle lagunemine kesta väga pikalt.

Vaadates konkreetselt Olustvere pargi allika lähedust erinevatele tootmishoonetele, kus kunagi on taimekaitsevahendeid hoiustatud ja suure tõenäosusega töölahuseid valmistatud, ei saa seal välistada punktreostuse võimalust. Samuti tuleb Olustvere leiu puhul veel täiendavalt uurida, kas lähiümbruse põldudel on kunagi varasemalt olnud laialdasemat peedikasvatust ja kas on andmeid kasutatud toodete kohta. Heinma sõnul ei peeta aga riskihindamisest lähtuvalt kloridasooni metaboliite toksikoloogiliselt ohtlikeks, need on imetajatele vähemtoksilised. Samuti on teada Taani näitel, et ka seal leitakse veeseires tihti kloridasooni metaboliite ning peetakse seda üsna ootuspäraseks ainete pika lagunemisaja tõttu.

Keskkonnaagentuur kutsub kõiki üles tegutsema keskkonnasäästlikult ja tegema keskkonnateadlike valikuid - ainult nii on võimalik luua ja hoida puhast elukeskkonda.

Anne Martin, Kristiina Ojamäe

Keskkonnaagentuuri keskkonnaanalüüsi osakonna juhtivspetsialistid

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960