Jaga lugu:

Eesti tööturul toimuvad mitmekülgsed muutused

Nii nagu enamikes arenenud tööstusriikides, on ka Eesti tööturg heas seisus. Kuid selles on ka tugevad pinged. Tööhõive on vähenenud ka põllu- ja metsandussektoris. Samas saabus eelmisel aastal Eestisse 22 600 võõrtöölist, kellest üle 70% läks tööle töötlevasse tööstusesse, ehitusse ja põllumajandussektorisse, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Põldudel töötab järjest parem tehnika ja inimtööjõudu vajatakse senisest vähem.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Luuakse uusi töökohti, tööpuudus on madal ja tööhõive on tõusnud. Samas jääb tööturule lisanduvate töötajate arv alla nõudlusele. Ettevõtted konkureerivad nüüd töötajate pärast, mitte vastupidi. Suurenenud tööjõupuudus hoiab aga palgakasvu kiirena. Tööturu tugevusele aitab küll kaasa meie töölepinguseadus, majanduses väikese mõjuga ametiühingud, vähe kollektiivseid palgakokkuleppeid ja madalad intressimäärad, kuid rohkem on selle taga demograafilised ja majanduse struktuurimuutusega seotud põhjused.

Eestis langes käesoleva aasta esimeses kvartalis töötuse määr (4,7%) sesoonsust arvestades viimase 11 aasta madalaimale tasemele. Rahvastiku vanuselise struktuuri muutuste tõttu ei ole praegune töötusemäär aga täpselt võrreldav aastatetagusega. Töötus noorte (15-24 aastat) hulgas on olnud teiste vanuserühmadega võrreldes alati kõrgem, vanemaealistel aga madalam. Samas on noorte osakaal tööealisest elanikkonnast vähenenud ja vanemaealiste osakaal tõusnud. Positiivne on see, et eriti on vähenenud pikaajaliste töötute (üle 12 kuu) arv. Seda saab seletada tugeva nõudlusega tööjõu järele ja tööjõupuudusega. Väiksem tööpuudus vähendab aga riigi kulutusi töötutoetusteks.

Pikaajaliste töötute arv ja osakaal.  Foto: Swedbank

Kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade arv on suurenenud

Viimase viie aastaga on Eestis loodud juurde 72 000 uut töökohta. Mitteaktiivsete inimeste arv on vähenenud 46 000 ning tööhõive kokku on suurenenud 43 000 inimese võrra. Eestil jäävad võimalused tööhõive suurendamiseks aga üha väiksemaks. Tööhõive on tõusnud ajalooliselt kõrgeimale tasemele – see on suurenenud kõikides vanuserühmades. Pensioniealiste (65+) tööhõive on meil juba Euroopa Liidu kõrgeim ning ka 25-64 aastaste tööhõivega on Eesti Euroopa tipus.

Ametialade järgi on hõivesse enim juurde tulnud juhte ja tippspetsialiste, samas kui madalama kvalifikatsiooniga töötajate arv on vähenenud. Muutused on toimunud ka töötajate hariduses. Suurenenud on kõrg- ja keskkooli baasil keskeriharidusega inimeste arv ja nende osakaal tööhõives. Kui 15 aastat tagasi oli Eesti tööhõives selliseid inimesi kolmandik, siis möödunud aastal juba üle 40 protsendi. Kesk- ja kutseharidusega inimeste osakaal on aga vähenenud. See on seletatav nii majanduse struktuuri muutusega, kui ka sellega, et tööprotsessid on läinud keerulisemaks. Madala kvalifikatsiooniga töökohtade arv on vähenenud, kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade arv aga suurenenud.

Töötajate osakaal hariduse järgi, %  Foto: Swedbank

Paremini haritud töötajatel on väiksem oht töötuks jääda ning kui see peaks ka toimuma, siis leiavad nad üldjuhul endale kiiremini uue töökoha, kui madalama hariduse ja kvalifikatsiooniga inimesed. See, kui hästi kõrgharidus vastab majanduse nõuetele, on aga omaette teema. Hariduse parem vastavus majanduse vajadustele suurendab tööhõivet ja aitab kaasa majanduskasvule.

Nõudlus tööjõu järele suureneb rohkem teenustesektoris

Kuigi viimastel aastatel on töötlevas tööstuses hõive kasvanud, on see pikemas tagasivaates vähenenud. Hõive on vähenenud ka põllumajanduses ning rohkem inimesi on läinud tööle teenustesektorisse. Selline trend on toimunud enamikes arenenud tööstusriikides. Teenused vajavad aga üldjuhul rohkem tööjõudu, kui tööstus, mis seletab – vähemalt osaliselt - ka tööhõive kasvu ja tekkinud suurt tööjõupuudust. Kõige suurem on Eestis tööjõupuudus (ehk, vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus) ITK- ja finantssektoris.

Hõive majandussektorite järgi, osakaal %  Foto: Swedbank

Kuna Eestis tööjõudu napib, on ettevõtted sunnitud tööjõudu otsima välismaalt. Ka siin ei erine Eesti paljudest arenenud riikidest. Me konkureerime töötajate, eriti kvalifitseeritud töötajate pärast oma lähinaabritega. Tööjõupuudus on paljude riikide murekohaks. Eelmisel aastal saabus Eestisse töötamise eesmärgil lühi- ja tähtajaliste töölubadega 22 600 ning selle aasta esimese viie kuuga juba 16 200 välismaalast. Eelmisel aastal läks nendest üle 70% tööle töötlevasse tööstusesse, ehitusse ja põllumajandussektorisse. Eesti jaoks ei saa aga sellises formaadis välismaise tööjõu massiline kasutamine olla püsiv lahendus. Pikemas vaates vajame me üha rohkem kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid.

Suurem tööhõive ja kiire palgakasv tõstavad maksulaekumisi

Tööjõupuudus ja tugev majanduskasv – eriti rahalises väljenduses – hoiab palgakasvu kiirena. Sellest on juba palju räägitud ja kirjutatud. Palgad tõusevad ka kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade osakaalu suurenemise tõttu. Samuti on kiire palgakasvu taga miinimumpalga tõus. Miinimumpalka on tõstetud keskmisest brutokuupalgast kiiremini ning miinimumpalga osakaal on tõusnud juba 38 protsendini keskmisest ja 50 protsendini mediaanpalgast. Paljuski miinimumpalga kasvu tõttu on alg- ja põhiharidusega töötajate palgad tõusnud kõrgharitud töötajate palkadest kiiremini ning nende palkade vahe on pikemas vaates tasapisi vähenenud.

Miinimumpalga osakaal, %  Foto: Swedbank

Rohkem töötajaid koos tugeva palgakasvuga tähendab palgafondi osakaalu tõusu majanduses ning tööjõuga seotud suuremaid maksulaekumisi. Samas on tööjõumaksude kasv viimastel aastatel aeglustunud. Selle üheks põhjuseks on osalise tööajaga töötajate arvu ja osakaalu tõus. Kui 15 aastat tagasi töötas Eestis osalise tööajaga 7%, viis aastat tagasi 9%, siis möödunud aastaks oli see kerkinud juba 11 protsendini. Osalise tööajaga inimeste arv on suurenenud ka paljudes teistes arenenud riikides.

Hõive ja tööjõumaksud  Foto: Swedbank
Tööaeg ja tööjõumaksud.  Foto: Swedbank

Koos suurenenud tööhõive ja vähenenud tööpuudusega on kiirel palgakasvul positiivne sotsiaalne mõju: lisaks suuremale maksutulule, on inimeste paranenud ostujõud ja elamistingimused aidanud näiteks kaasa varavastaste kuritegude vähenemisele.

Kui kaua töötajate jaoks selline soodne olukord tööturul võiks kesta?

Tööjõukulude liigkiire kasv vähendab ettevõtete kasumlikkust. Ettevõtete kasumlikkus on küll vähenenud, kuid see on liikunud EL keskmisele lähemale. Madalam kasumlikkus piirab aga ettevõtete investeerimis- ja kasvuvõimalusi ning halvendab nende konkurentsivõimet. Kõrgele tõusnud tööjõukulud peaksid suunama ettevõtteid investeerima rohkem tehnoloogiasse, et oma tegevust automatiseerida, kuid kahjuks pidurdab seda taas kvalifitseeritud oskustööjõu puudus. Majanduskasvu oodatav jahtumine vähendab küll nõudlust tööjõu järele, kuid tööjõupuudust see veel lähiajal ei kaota. Tööturu olukord sõltub sellest, kui paindlikud suudavad ettevõtted muutuvates majandusoludes olla.

Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789meelika@pollumajandus.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee