Põllumajandus.ee  • 11 september 2019

Aeg teha maisisilo - kordame üle põhitõed

Maisisilo, kui teine põhikultuur meie piimakarjade sööda tootmises, on saanud üha olulisemaks ja ka tasuvamaks.

Silotegu.  Foto: Pixabay

Lehm on mäletseja, kellele on igapäevaselt vaja piisavalt kvaliteetset koresööta. Oluline ei ole vaid ratsioooni toitainete sisaldus, vaid ka päevane kuivaine söömus.

Maksimaalse silopõhise piimatootmise saavutamine. Kvaliteetse silo tootmine mõjutab oluliselt farmi kasumit – mida kvaliteetsem on silo, seda vähem on vaja teha kulutusi ostusöötadele. Need otsesed mõjutegurid on hästi teada, kuid kuidas hinnata peidetud kulusid ja saamata jäänud tulu? Ettevõttes toodetud silo kvaliteet ei mõjuta ainult söötmist, vaid ka looma tervist ja seeläbi ka farmi kasumlikkust.

2018. aasta põua tõttu tekkinud silovarude nappus tõi kaasa puudujäägi selle aasta suveperioodi silovarudesse. 2019. aasta söödavarumise esimesele poolele üle kandunud sööda nappus seadis nii mõnedki farmid suure surve alla, et saada kokku piisav maht hea seeduvuse ja kõrge toitainete sisaldusega silo, mis võimaldaks ka eeloleval söötmisperioodil toota piima optimaalse omahinnaga. Põhisööda tootmisel on viimastel aastatel oluliselt suurenenud maisisilo osakaal, mis loob võimalused toota ka põuastel aastatel piisav hulk silo ja asendada ratsioonides ka osa jahu, ehk tõsta silo osakaalu ratsioonis.

Sarnaselt eelmisele aastale on maisi kasv ka sellel aastal olnud hea, sest mais on soojalembeline kultuur ja soojakraade on sel aastal jagunud. Kohati võib siiski ka maisil näha põuakahjustusi, mis on piirkonniti erinev ja kõikuv ning mida mõjutab ka mullastik. Samuti esines Eesti eri piirkondades viljanaksurlase ehk rahvakeeli traatussi kahjustusi, mis külviridadesse auke ja tühimike tekitasid. Suurem oli probleem nendel põldudel, kus eelkultuuriks oli olnud rohumaa. Näha oli ka võrsumist maisil, mis võib põhjustatud olla stressist - olgu selleks siis külmad ööd või põud, samuti võib see olla sordi eripära.

Maisisortide valikul tuleks lähtuda kindlasti kasvuajast. Üldiselt on näidanud erinevad katseandmed ja põldkatsed tootjate juures, et parima saagi ja kvaliteedi suhte meie kliimavöötmes annavad sordid, mille FAO ehk kasvuaeg on 180-190 päeva - näiteks uuem sort SY Karthoun (FAO 190), mis on vanema ja tuntud sordi SY Nordicstar (FAO 180) edasiarendus. Liiga pika kasvuajaga sordid ei saa koristusajaks valmis ja sellega kannatab tehtava silo kvaliteet.

Kuna maisi koristus on kohe kohe ukse ees, siis kordaks üle mõned põhitõed:

•Maisi on soovituslik koristada 30-35% kuivaine (KA) juures. Visuaalselt hinnates on sellel hetkel maisitera juures eristatav ülemise kollase 2/3 ja alumise valge 1/3 vahelt jooksev selge piimajoon.

- 20% KA: maisiterast pritsib välja piimjat mahla. Nähtav valge osa puudub ja kest on roheline.

- 25% KA: tera on pehme ent mahla välja ei pritsi. Tera otsa hakkab ilmuma valge osa ning kest on roheline.

- 30% KA: tera pigistades tundub see nagu poolpehme juust, valget osa 1/3 kuni ½ ning kest hakkab kollaseks muutuma.

- 35% KA: tera pigistades tundub see üsna kõva, valget osa on rohkem kui ½ ning tera hakkab muutuma klaasjaks ja kõvaks.

•Kindlasti ei tohiks juhinduda sellest tõest, et mais vajab enne koristust ühte öökülma. Miinuskraadid lõhuvad taimerakud ning koheselt hakkab koristatava taimemassi kvaliteet langema ja taimes hakkavad toimuma roiskumisprotsessid.

•Parima kvaliteedi saamiseks on soovitatav maisi koristada umbes 30 cm kõrguselt. Madalamalt koristades suureneb mulla ja bakterite sattumise risk haljasmassi, samuti suureneb mitteseeduva ligniini hulk silos.

•Hekslipikkus oleneb kuivainest. Üldjuhul võiks see jääda 15-20 mm, kuid kui kuivaine sisaldus peaks olema alla 25% siis tõsta kindlasti hekslipikkust 20-25(30) mm.

Oluline on kindlasti arvestada eesmärki: maisisilo on energiaallikas (tärklise baasil). Hind ja tasuvus olenevad eelkõige: saak kuivaine tonnides X tärklise sisaldus hektari kohta ning silo seeduvus

Sobivaima kuivaine ja maksimaalse seeduvuse saamiseks tuleb igal farmil pöörata rõhku maisiseemne valikule. Aluseks peaks olema maisitaime struktuur (seeduvus), kui ka saagikus ning resistentsus haigustele, meie kliimavöötmes eriti pärm- ja hallitusseentele. Pärm- ja hallitusseente levik on aga paraku enamus aastatel vältimatu - sellega tuleb arvestada sileerimisel.

Soovitav on Eestis kasutada maisilo tootmisel kindlustuslisandit, seda ennekõike selleks, et:

•vähendada sileerimise kadusid;

•säilitada maksimaalne seeduvus;

•suurendada silo aeroobset stabiilsust /vähendada kadusid (hoidla söötmisfrondid on tihti liiga laiad ja sellega kaasneb risk silo riknemiseks);

•saavutada maisisilo kiire piimhappeline fermentatsioon;

•minimeerida maisisilo liigset kuumenemist sileerimisel.

Silo fermenteerumiseks on vajalik piimhappeline kääritumine, see saavutatakse kõige efektiivsemalt piimahappebakterite lisamisega sileeritavale niitemassile.

Sil-All Maize+ bakterid ja ensüümid tagavad eriti tõhusa fermentatsiooni, säilitades kuivaine, energia, seeduvuse ja piimatoodangu.

Sil-All Maize+ FVA on spetsiaalselt maisi sileerimiseks arendatud silokindlustuslisand.  Foto: Alltech Estonia

Mis on Maize+ FVA?

Sil-All Maize+ FVA on spetsiaalselt maisi sileerimiseks arendatud silokindlustuslisand. Tänu teaduslikule arendustööle bakterite tootmises, mis tagab piimhappebakterite maksimaalse elujõu, on Sil-All Maize+ FVA’d (Flexible Volume Application ehk paindlik kasutus) võimalik kasutada määraga 50ml kuni 2L ühe tonni silo kohta.

Sil-All Maize+ tõrjub niitemassis juba mõne päeva möödumisel välja kahjulikud bakterid, tagades käärimisprotsessi toimumise ja pärssides silo riknemist.

Sil-All Maize+ piimhappekäärimise protsess muundab suhkru otse piimhappeks, vähendades kuivaine kadu. Fermentatsiooniprotsessi kontrollib piimhape, tootes kergesti seeditavat ja kõrge toiteväärtusega silo.

Sil-All Maize+ pärsib fermentatsiooni ajal kahjulike organismide kasvu ning ei lase neil lagundada proteiine, energiat ja kuivainet.

Küsi nõu silo tootmisel telefonil 5052846.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931