Autor: Põllumajandus.ee • 3. oktoober 2019

KEVILI põllupäev - mullaharimisviiside ja tehnoloogiate võrdlus

25. septembril kogunes KEVILI sügisesele põllupäevale suur hulk huvilisi, üle 150 põllumehe. Seekordseks teemaks oli mullaharimisviiside ja tehnoloogiate võrdlus, kogunemiskohaks Rannu Seeme OÜ Annikoru Teraviljakeskus. Päeva viis läbi KEVILI agronoom Meelis Värnik.
Põllupäev Rannu Seeme OÜs.
Foto: Põllumeeste ühistu Kevili

Peale hommikukohvi ja avasõnu sõideti ühiselt kahe bussiga põdudele. Kõigepealt vaatasime üle rapsipõllu, kus peremees Madis Ajaots rääkis põllul tehtud töödest. Samal ajal kommenteerisid põlluolukorda KEVILI agronoomid Meelis Värnik, Tiiu Annuk ning Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur Peeter Viil, seejärel suunduti talinisu põllule.

Taliraps 'INV1165' külvati 23. augustil, arvestusega 50 idanevat seemet ruutmeetrile. Külvi alla kasutati väetist YaraMila Rapsi 17-11-12+4S+Mg, B, 300 kg/ha. Talirapsi eelvili oli oder, mille varis oli tõrjutud 1,5 l/ha Leopard´ga. Kuna varise surve oli suur, arutlesime vajaduse üle pika sügise korral seda uuesti teha. Pealtväetis AN 33,5 oli antud 10. septembril 50 kg/ha. Umbrohutõrje oli tehtud kultuuri 4-5 lehe faasis Belkar 0,25 l/ha + Metazamix 0,6 l/ha seguga.

Madis Ajaots oli efektiivsusega väga rahul, kuna sellise seguga on võimalik suruda alla ka ristõielised umbrohud nagu põldsinep ja põldrõigas. Kasvuregulaatoriks kasutati 0,75 l/ha Caryx-t, millega koos said taimed nii boori kui mikroelemente.

Talinisu 'Ramiro' külvati 7. septembril, külvisenormiga 200 kg/ha (400 id s/m2) 6. septembril oli põld väetatud 200 kg/ha NPK 10-26-26+2S ning järgmisel päeval randaalitud. Eelvili oli hernes. Kuna umbrohutõrje oli tegemata ja herne varis surus jõudsalt läbi, arutlesime võimalike umbrohutõrje variantide üle.

Lisaks peremees Madis Ajaotsale ning Kevili agronoomidele jagasid nõuandeid nii Janne Ehte-Tammiste Bayerist, Alo Põldma Basfist kui Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur Peeter Viil.

KEVILI teemapäev - mullaharimisviiside - ja tehnoloogiate võrdlus. Fotod: Põllumeeste ühistu Kevili.

Peale põlluringi suunduti ühiselt mullaharimismasinate tööd vaatama ja hindama.

Toreda üllatusena tuli meie maitsemeeli ergutama kergelt hapendatud kasemahlajookidega firma BirchLagoon OÜ omanikud Rain Komlev ja Birgit Lõhmus. Hetkel on nende tootevalikus 7 erineva maistega kasemahlajooki: „Originaal”, „Tatraõiega”, „Võililleteega”, „Kanepi ja Ingveriga”, “Kasesõstar”, “Kasemünt” ja “Kaseglögi.” Nende kasemahlajoogid on võitnud Eestimaa Talupidajate Keskliidult kaks auhinda: „Rahva Lemmik 2019” ja „Parim jook 2019”. Lisaks jook „Kasesõstar” oli „Parim mahejook 2018”. Kõik soovijad said pudeli märjukest ka kaasa võtta.

Tiiu Annuk, põllumeeste ühistu KEVILI agronoom

Tegevus on elluviidud MAK 2014-2020 meede 1.1 Teadmussiire ja teavitus toetus üleriigilise ulatusega tegevused toetusmeetme raames.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960