Granuleeritud põlevkivituhk avaks kohalikule põllumajandusväetisele ekspordituru

Põlevkivituhk leiaks põllumajanduses väetisena laialdasemat kasutust, kui tolmjas tuhk graanuliteks töödelda. Parima võimaliku lahenduse leidmiseks alustasid koostööd Eesti Energia, põllumajandustootjaid ühendav mittetulundusühing Põllukultuuride klaster ning teadlased.

Granuleeritud põlevkivituhk.  Foto: Eesti Energia AS

„Põlevkivituhk on oma olemuselt lubiväetis, mis neutraliseerib muldade liigset happesust ja tõstab taimetoitainete sisaldust,“ sõnas Eesti Energia kütuste ja kõrvalproduktide kaupleja Lauri Laanemäe. Ta lisas, et granuleerimata põlevkivituha logistika, hoiustamine ja laotamine potentsiaalsetel sihtturgudel on keeruline.

„Granuleeritud kujul oleks tuhk mugavam kaup. Näiteks eelmisel aastal saatsime Sitsiilia suurimasse tomati- ja kurgikasvatusse katsetamiseks 35 tonni põlevkivituhka. Tulemused olid head, kuid partner soovis toodet siiski granuleeritud kujul. Meil on olnud väga hea meel teha koostööd teadlaste ja põllumeestega, kes on välja töötamas tuha granuleerimise parimat retsepti ning tootmistehnoloogiat. Osaleme selles projektis kui toorme omanik ja potentsiaalne tarnija,“ kõneles Lauri Laanemäe.

Mitmetoimeliste granuleeritud maheväetiste arendusprojekti juhib Eesti Maaülikooli professor Alar Astover. Tema sõnul on tuha sobivus happeliste muldade lupjamiseks juba ammu tõestatud fakt. Samuti on tuha granuleerimist varemgi proovitud, kuid seekord mindi projektiga kaugemale.

„Meie eesmärk pole jõuda ühe ja ainuõige valmistusviisini. Retseptide koostamisel soovime arendada mulla eripärast tulenevat lähenemist. Vastavalt mulla puudustele saame graanuleid küllastada erinevate taimetoiteelementidega, mida puhtas tuhas on vähe, näiteks fosfori või kaaliumiga. Nii mitmekesistuvad ka kasutus- ja ekspordivõimalused,“ rääkis Astover.

„Hetkel teeme lähtematerjalide ja muldade analüüse. Varasemate teadmiste alusel oleme esimesed segud granuleerinud ning alustanud labor- ja nõukatsetega. Laborianalüüsid võivad küll paljulubavad olla, ent lõplik tõekriteerium on ikka taim ise. Taimkatsetega alustame esmalt kasvuruumides ja edaspidi on plaan õues põldkatsetega alustada,“ selgitas Astover projekti käiku.

Tuha kasutamise katse.  Foto: Eesti Energia AS

Ettevõtmise eesmärk on suurendada põlevkivituha kui olulise kohaliku ressurssi kasutust ja võimaldada tootjatel, sh mahetootjatel mulla seisundit parandada ning seeläbi saagikust tõsta. Mitmetoimeliste maheväetiste prototüüpide arendamiseks eraldas PRIA toetuse Põllukultuuride klastrile, mida juhib Roosi Soosaar.  Klastri tegevust rahastavad Innovatsiooniklastri toetusmeetmed, mis on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 16 „Koostöö” alaliik. Klastri teaduspartnerid on Eesti Maaülikool, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Tartu Ülikool, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut ning Helsinki Ülikool.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150