Autorid: Evelin Süld, Metsamajandusuudised.ee • 12. juuni 2019

Tihti kuuleb uudiseid, et Kesk-Euroopas on suured üraskikahjustused ja sellest tulenevad mõjud on juba näha meie puiduturul, kus paberipuu hinnad on kerges languses ja meie metsadest pärit materjal peab konkureerima puidu kasvava pealevooluga Kesk-Euroopast.

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Heino Õunap leiab Euroopa suurtel üraskikahjustustel olevat kaks peamist põhjust. „Põhjusteks on 2018. aasta põuane suvi ja asjaolu, et soodsate kliimatingimuste tõttu suudab lõunapoolne kuuse-kooreürask aasta jooksul luua juba kolm põlvkonda,“ leiab ta.

Õunapi sõunul oli Eestis paar aastakümmend tagasi kuuse-kooreüraskil üks põlvkond, nüüd on aga pea iga aasta olnud kaks põlvkonda. Lõuna pool Euroopas on kahe põlvkonna asemel viimasel ajal üraskitel kolm põlvkonda. „Soojad ja kuivad aastad soodustavad kolmanda põlvkonna teket,“ kommenteeris Õunap.

Eestis, kus aasta jooksul maksmaalselt võib tulla kaks põlvkonda üraskeid, ei lähe kohe õnneks kõik koorunud mardikad metsa rüüstama. „Kõik üraskid, kes kevadel või suvel kooruvad, ei lähe samal aastal munema, osa läheb kohe talvituma ja need võivad kevadeks juba olla hukkunud,“ ütles Õunap.

Mõnel aastal võib teine põlvkond olla üsna vähearvukas ja külm talv võib neile hukatuslikuks saada. Nii, et teisest põlvkonnast ei pruugi suurt ohtu metsale tulla. „Teise põlvkonna ellujäämise tagavad soojad talved,“ lisas ta.

Soojenev kliima ja metsamajandusvõtte soodustavad üraskite rünnet

Õnneks on meil männil üraskikahjustusi väga vähesel määral. Kui neid esineb, siis ainult juba kahjustunud puul. Ürask tervele männile nii naljalt peale ei lähe. Kuusel aga nii lihtsalt ei lähe. „Suhteliselt tervele puule läheb kuuse-kooreürask kallale. Möödunud suvel olid kuused suurest põuast nõrgestatud, ürask sai nad üsna kergesti ära asustada,“ kommenteeris Õunap ja täiendas, et kui suurele põuale oleks kohe vihmad peale tulnud, oleks puud taastunud ja kooreürask ei oleks saanud neile midagi teha.

Õunapi sõnul ürask tahab tavaliselt nõrgestatud puud. „Kui üraski arvukus läheb väga suureks, võtavad nad ka juba täiesti elujõulise puu ära.“

Loe täismahus artiklit Metsamajandusuudised.ee veebist.

METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE - Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!