Keskkonnatoetustega ei toetata häid tavasid ega seadustest tulenevaid nõudeid

Keskkonnanõudeid on nii kohustuslikke kui vabatahtlikke.

Keskkonnanõudeid on nii kohustuslikke kui vabatahtlikke. Kohustuslikud nõuded kehtestatakse üldjuhul õigusaktidega ning nende järgimine on kõigile kohustuslik. Õiguslikud piirangud hoiavad ära küll keskkonnareostuse, kuid ei taga  põllumajandusaladel alati head keskkonnakvaliteeti, seepärast saab vabatahtlikke tegevusi soodustada läbi võimaluste, mida loovad Ühise Põllumajanduspoliitika maaelu meetmed. Üheks selliseks on põllumajanduslik keskkonnatoetus, uue nimega põllumajanduse keskkonna ja kliimameede. Maaelu arengukavade jätkuvalt kohustuslikuks meetmeks oleva põllumajandusliku keskkonnatoetuse põhimõtted on läbi aegade jäänud samaks – toetus on seotud 5.-7. aastase kohustuseperioodiga ja sellega hüvitatakse täiendavate keskkonnanõuete järgimisega kaasnevad saamata jäänud tulu ja lisakulu. Seadusest tulenevaid nõudeid ega häid tavasid ei toetata ning nõuded peavad olema rangemad kui nõuetele vastavuse nõuded, väetiste-ja taimekaitsevahendite miinimumnõuded, I samba rohestamise nõuded ning muud asjakohased siseriiklike õigusaktidega kehtestatud kohustuslikud nõuded.

Seega sõltuvad toetused otseselt nii riigi õigusruumist kui ka keskkonnaeesmärkidest. Toetusega võiks kompenseerida nõuete täitmist, mida ilma selleta ei tehtaks ning see peaks toetama avalike hüvede pakkumist. Kuigi üldine meetme raamistik on sama, on EL liikmesriikide põllumajanduskeskkonna seisund ja valdkondlikud strateegiad, millel keskkonnatoetus põhineb, erinevad, seepärast on ka rakendatavad toetusskeemid oma toetusmääradega väga erinevad.

On valikute küsimus, kas keskkonnatoetusega kaasatakse suur hulk põllumehi ja põlumajandusmaad või lahendatakse kitsamaid keskkonnaprobleeme. Uude arengukavasse on mahtunud mõlemat tüüpi toetused ning mitmedki toetused on päris uued (keskkonnasõbralik aiandus, piirkondlik mullakaitsetoetus).

Keskkonnatoetusi on Eesti maaelu arengukavast makstud alates 2004. aastast. Uue programmiperioodi (2014-2020) toetuste väljatöötamisse on olnud kaasatud väga paljud põllumajandus- ja keskkonnaeksperdid. Toetuste sisu arutati viies erinevas temaatilises töögrupis ning välja pakuti järgmised keskkonnatoetused: keskkonnasõbraliku majandamise toetus, mullakaitse toetus, keskkonnasõbraliku aianduse toetus, kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus, ohustatud tõugu looma kasvatamise toetus ja poolloodusliku koosluse hooldamise toetus.

Lisaks keskkonnatoetustele on arengukavas ka teisi keskkonnaeesmärkidega seotud meetmeteid, nagu näiteks loomade heaolu, mahepõllumajandus, Natura 2000 toetus põllumajandusmaale ja erametsamaale.

2014-2020 aastateks koostatava arengukava eelnõuga saate tutvuda Põllumajandusministeeriumi kodulehel:

 

.

Osale arutelus

  • Katrin Rannik

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised