MAKis tuleb tähelepanu pöörata toidutootmise konkurentsivõimele

EPKL ja EPKK tuletavad meelde, et uue arengukava prioriteet peab olema toidutootmise konkurentsivõime kindlustamine.

„Tunneme heameelt, et uus arengukava sisaldab mitmeid meetmeid, mis aitavad tõsta Eesti põllumajandus- ja toidutootmise konkurentsivõimet. Varasemast enam on näiteks tähelepanu pööratud põllumajandussaaduste töötlemise alastele investeeringutele, mis on oluline kodumaise toidutoorme väärindamiseks ja turustamiseks,“ ütles Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. „Samas teeb muret, et uuel perioodil on kavas vähendada põllumajandustootmise arendamiseks ettenähtud investeeringutoetuse eelarvet seniselt 191-lt 163 miljonile eurole, mis on sektori investeerimisvajadust arvestades ilmselgelt ebapiisav. Kodumaise toidutoorme konkurentsivõime võrreldes importkaubaga sõltub otseselt investeeringutest esmatootmise kaasajastamiseks,“ lisas Sõrmus.

Maaelu arengukavas tuleks parandada meetmete sidusust ja omavahelist loogikat – erinevate ettevõtete vajadused ja võimalused on erinevad, mida tuleks arvestada meetmete kujundamisel.

„Täpsustada tuleks põllumajanduse investeeringutoetuse andmise põhimõtteid. Traktoritele tuleks eelistada pikaajalisi investeeringuid tootmishoonetesse ja statsionaarsetesse seadmetesse. Kuna eelnõu kohaselt on väiksema müügituluga ettevõtetele abikõlblikud ka mobiilsed masinad, siis tuleks põllumajandusettevõtete investeeringumeetme eelarve jagada kaheks, arvestades seejuures sihtgrupi proportsioone Eesti põllumajanduse kogutoodangus. Majanduslikult optimaalsete investeeringute võimaldamiseks tuleks mõnevõrra tõsta toetuse maksimaalset summat ettevõtte kohta,“ loetles Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu arengukava kitsaskohti.

Põllumajandusminimisteeriumi ettepanekuga, mille kohaselt saavad majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetust küsida vaid mikropõllumajandusettevõtted, saame nõustuda vaid tingimusel, et põllumajanduse investeeringumeetme sihtgrupp piiratakse aktiivsete toidutootjatega ja toetuse andmisel eelistatakse pikaajalisi investeeringuid. See tagaks mõlema meetme omavahelise kooskõla ja investeeringupoliitika eesmärgid oleksid paremini arusaadavad.

Finantsinstrumendi (MAK-i vahenditest laenude ja garantiide andmine)  rakendamise osas ei saa me anda hinnanguid enne, kui on läbi viidud selle vajaduse eelhindamine ja on selgelt ära toodud raha kasutamise eesmärgid ja põhimõtted.

Avaldame kahetsust, et valitsus ei leidnud võimalust järgmisel aastal üleminekutoetuse maksmiseks riigieelarvest, kuid loodame, et Riigikogu parandab selle vea. Kuna järgmisest aastast tõotavad tänase seisuga märkimisväärselt väheneda aktiivsete põllumajandustootjate sissetulekud, siis oleme nõus jätma otsetoetusteks broneeritud 19 miljonit eurot (koos kaasfinantseerimisega 25 miljonit eurot) maaelu arengukava meetmete rahastamiseks, kui see summa suunatakse keskkonnasõbraliku majandamise meetme toetusmäära tõstmiseks, veiste karjatamise toetamiseks käesoleva perioodi tingimustel ja põllumajanduse investeeringutoetuseks eelpool toodud tingimustel.

Mahepõllumajandusliku tootmise toetamisel tuleb arengukava piiratud eelarvet arvestades eesmärgiks seada tootmisele orienteeritud mahetootjate majanduslik jätkusuutlikkus, mahepõllumajanduse tootlikkus ning mahetoodete jõudmine tarbijateni.

Kinnitame, et kohaliku algatuse toetamine on meie jaoks endiselt oluline, kuid senisest enam tuleks Leader-meetme raames toetada ettevõtlusega seotud projekte, mis on eelduseks maapiirkondades töökohtade loomisel ja säilitamisel. Maapiirkondade arengu paremaks toetamiseks peaks Leader-lähenemist uuel perioodil toetama ka teistest EL struktuurifondidest.

Oleme maaelu arengukava eelnõu väljatöötamisel teinud põllumajandusministeeriumile hulgaliselt ettepanekuid, kuid seni on meile teadaolevalt nendest arvestatud vaid väheseid. Positiivseks näiteks on tänaseks eelnõust kadunud piirangud, mis oleksid investeeringutoetusest ilma jätnud tootmisettevõtted, kes annavad valdava osa Eesti toidutoormest.

Mõistes erinevate huvigruppide taotlusi usume, et kõigi asjasthuvitatute (Riigikogu liikmete, ametnike, esindusorganisatsioonide, maaelu edendajate, põllumajandussaaduste tootjate ja töötlejate) ühise mõttetöö tulemusena kinnitatakse lõpuks Maaelu arengukava, mille rakendamisel paraneb Eesti toidutootjate konkurentsivõime.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus

Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu

 

 

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised