Kakuami – Jaapani juurtega kodune räimepüük

Mida kujutab endast kakuamipüük, miks seda rasket tööd tehakse ja kuidas, käisime maikuu esimestel päevadel Pärnus uurimas.

Eestis katsetati kakuami meres esimest korda 1939. aastal Pärnus. Kakuami püügi tippaasta oli 1957, kui meie vetes oli 1400 kakuami. Siis aga hakkas traalipüük pisitasa välja suretama seda püügiviisi. Tänapäeval tegeletakse kakuami püügiga Pärnumaal, Saaremaal, Läänemaal, Ida – Virumaal, Hiiumaal ja Peipsi järvel. Kakuamiga püütakse Eestis suuremalt jaolt kevadist räime, tuulehaugi ja Peipsi järves rääbist.

Pärnus on olemas pisike põiktänav, millel nimeks Kakuami. Tänav lõppeb otse Sauga jõesadamas, kust meie paatkond – professionaalsed Pärnu kalurid, 2 hobiuurijat ja mina, öösel kell 2 teele asusime, et minna vaatama, kuidas käib kakuami ehk kastmõrraga räimepüük.

Paadis valitses täielik vaikus, jõel ja merel pimedus. Unised kalurid teadsid kuhu suunduda ja kus asub esimene kastmõrd. See tühjendati veel täielikus pimeduses. Peale päikesetõusu sain asjast aimu ka mina.

Selle äriga on uuel tegijal pea võimatu alustada

Esimeseks probleemiks on kastmõrra koht, seda niisama aga osta ei saa. Need kohad on juba kõik välja jaotatud ja juurde neid ei teki. „Kohad on piiratud ja neid ei anta niisama käest, harv on juhus, et keegi oma koha ära müüb, pigem pärandatakse see järeltulijatele,“ selgitas meie paadi kapten. „On kohti, kus üldse ei või püüda, näiteks Pärnu lahes põhja pool Lindi oja suudmeala ja Põdralaiu vahelist ühendussirget on aastaringselt keelatud kasutada kakuami.“

Kui koht on olemas, peab olema ka püügiõigus. See maksab mõrra kohta 10-128 eurot aastas, olenevalt asukohast.

Paadid ja varustus on kallis

Järgmiseks on vaja hooaja alul panna merre oma kastmõrd, need on nummerdatud. See asetatakse vette kala liikumisteele, et kala läheks ise lõksu. Selline püügiviis on üks ökonoomsemaid ja tootlikumaid, sest parimatel päevadel võib saak olla kümneid tonne. Ka kala kvaliteet on parim, kuna kala võetakse kastmõrrast elusana.

Kastmõrd koosneb juhtaiast, ühest või mitmest pealt lahtisest kastist ehk lõksust koos pujustega ning karjaaiast.

Kakuamipüügi puhul on vaja kahte paati -  üks on n.ö suurpaat ehk kakuamipaat ja siis väike ehk lappajapaat. Kala nõudmisel kinnitatakse kakuamipaat külgepidi merre ankrustatud kakuamikasti ääre külge. Seejärel lähevad mehed kakuamipaadist lappajapaati ja sõidavad sellega kasti teise ääre juurde, kust alustavad ühiselt seisevnooda tagumisest otsast selle lappamist kuni kasti esimese ääreni, kuhu on kinnitatud ka kakuamipaat. Lõpuks on kalad võrguga kahe paadi vahele lapatud ja saak tõmmatakse vintsiga suurde paati. Nii tühjendatakse kõik kastmõrrad, tipphooajal isegi mitu korda päevas.

Ja siis tuleb jõuda kiirelt sadamasse. Meil siis enne 9t hommikul, et anda kala kokkuostjale üle.

Kokkuostuhind narrib kalurit

Kapten peab Keskkonnaametit teavitama püütud kogustest. See on suhteliselt raske tegevus kahel põhjusel, esiteks tuleb kogust hinnata silma järgi, mis on keerukas ja teiseks tuleb helistada 1 tund enne kaldale jõudmist. „Näiteks Liu piirkonna mehed jõuaks kaldale 15 minutiga aga seaduse järgi peavad nad siis aega parajaks tegema. See pole ju mõistlik,“ selgitasid kalurid.

Kui siis sadamas ollakse, siis imetakse kalad koos vähese veega kaldale kastidesse, kus need lähevad kohe külmlattu, et siis kliendid saaks osta aasta läbi kas jahutatud või külmutatud kala. 
Sadamas on võimalik ka linnarahval värsket kala osta. Ka sel maihommikul oli kogunenud järjekord kalasoovijatest. Oluline on aga teada, et kala tuleb ostma tulla ikka hommikul, peale kella 10 ei ole suurt motet enam kala küsima tulla.

Kala kokkuostuhind teeb aga kalurid kurvaks – sel aastal on see vaid 17 senti kilo. „Sellise hinna juures on raske ära majandada. Kui eelmisel aastal oli hind 26 senti kilo, siis nüüd on Vene turu kõikumine asja ikka täiesti alla viinud,“ ütles kapten.

Räimepüük on nagu ralli

Eestile on 2014. aastaks määratud räime püügivõimalus Läänemerel 14 186 tonni. Tänavu Eesti suuremas kevadise räimepüügi piirkonnas Pärnumaal kestis räimehooaeg keskeltläbi 2 nädalat. Siis mindi igal ööl merele ja kaasati vajadusel abitööjõudu. Kalurite sõnul ongi asja juures põhiprobleem see, et püügikvoot peaks olema jaotatud kastmõrdade vahel aga meil on see hetkel ühine kõigi kalurite kohta. See toob kaasa selle, et toimub võidupüük.

Oli aeg, kui mehed olid rauast ja paadid puust

Kakuamipüügi on südameasjaks võtnud kaks hobiuurijat - Pille Tuvik ja Arne Saluste, kes on juba aastaid kogunud infot kakuamipüügi ajaloo ja hetkeseisu kohta.

„Kurvastusega peab mainima, et Eestis pole praegu inimest, kes uurib sügavuti rannakalanduse ajalugu. Meie uurime hobi korras vaid rannakalanduse ajaloo ühte osa- kakuamipüüki ja räimepüüki. Oleme külastanud vanu kalureid, et meenutada neid vanu ammuseid aegu ja koguda nende mälestusi. Oleme peale Pärnumaa kalurite külastanud veel Hiiumaa, Läänemaa, Saaremaa, Muhu, Virumaa ja Peipsi järve kakuami kalureid, et tutvuda selle kandi kakuamipüügi eripäraga,“ selgitas Saluste. „Eelmine aasta külastasime ka Läti kakuami kalureid ja sellega on meie uurimustöö muutumas vaikselt rahvusvaheliseks.“
Pille Tuviku sõnul naudib ta merel käies seda avarusetunnet. „Algul vaatasin niisama, kuidas käib töö, milline on püügitehnoloogia ja selle erinevused piirkonniti. Nüüd jälgin juba ka seda kuidas toimib laevameeskonna tööjaotus ja suhtlus. Kokku oleme külastanud juba üle kahekümne kakuami brigaadi,“ rääkis Tuvik.
Kakuami uurijad on avastanud, et esimest korda kasutati kakuami eelkäijat tateami 1805. aastal Jaapani jõgedel. „Tänavu saab 106 aastat täis, kui eestlased Juhan Erikson, Herman Soone ja jaapalane Sawa Katzumi Beringi meres 1908. aastal kakuami püüki tegema hakkasid,“ ütles Saluste. „Meie soov on Jaapanis, kakuami sünnimaal, avada mälestusnurk ka Eesti kakuamipüügi kaluritele.“

Tasub teada

• Kastmõrd ehk kakuami on suurim lõkspüünis, mida kasutatakse masskala püügil.
• Eestis püütakse peamiselt kevadsuvel kudema tulevat räime ja Peipsil rääbist.
• Kakuamipaat - suur mõrrapaat.
• Lappaja - paat, mis saadab suuremat, selle abil lapatakse võrgud kokku.
• Põllumajandusministeeriumile esitatud räimepüügi andmete kohaselt on ajavahemikus 24. aprillist kuni 1. maini Pärnu maakonna, väljaarvatud Kihnu ja Manija saare püsielanike, kaluri kalapüügilubadega püütud räime keskmiselt 330 tonni päevas (minimaalselt 248 tonni ja maksimaalselt 442 tonni päevas).
• Räime kokkuostuhind on 17 senti kilo.

 Vaata fotosid räimepüügist:

 

Galerii

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised