Sildvee: Viljaeksport pidevas kasvus

Nii teraviljade suurenenud külvipind kui pidevalt kasvanud kogusaak on Eestist teinud teravilja eksportiva riigi. Meie põllumeeste kasvatud vili leiab järjest  suurenevas mahus kaugemaid ekspordisihtkohti.

Baltic Agro ASi viljaostu juhi Timo Sildvee sõnul on tänavune viljasaak väga hea. „Tänavune saak oli 1,2 miljonit tonni. Laias laastus võib ju ekspordiprognoose teha, kuigi saak, mis sügisel koristatakse seda müüakse järgmisel aastal kuni uue saagini ja 2014.  saagiaasta kohta täpsema kokkuvõtte saab seega teha alles juuni lõpul. Kui aga võtta aluseks tänavune saak ja see, et kodumaine tarbimine on veidi üle 600 000 tonni, siis ekspordiks saab prognoosida keskmiselt 600 000 tonni vilja,“ ennustas Sildvee. „Nii põllumehele, kui kokkuostjale on oluline, et saaks vilja kiirelt ja mõistliku hinnaga ära müüa. Praeguseks on Baltic Agro teinud nii vilja kui rapsi lepinguid 2014. aasta saagile rohkem kui terve 2013. aasta hooaja peale. Lepingute maht on hetkel natuke üle 500 000 tonni. Aga kindlasti on lepinguid veel juurde tulemas.“

Teravilja hinda mõjutab hulga tegureid

Teravili on kaup, mille hinda kujundab börs. Põllumehed saavad oma saagi müüa ära kas enne külvi, kasvu ajal või ka koristamise järgselt.
„Hinna kõige suuremaks kujundajaks on kindlasti börs, aga börsihinnaga me enamasti ei osta. Hinna kujunemine on tegelikult natuke pikem teema. Erinevate kvaliteediklassidega toidunisud on erinevate juurde või mahahindlustega Matifist. Söödaviljal on allahindlus suurem. Kõik see on hinnavalemite pool,“ selgitas Sildvee. „Lisaks on erinevate kulude pool. Kas hind sadamas või hind põllumehe juures kodus. Samuti on FOB (free on board) kulud sadamates erinevad. Kuna börsid on muutunud järjest volatiilsemaks ja ka hinnavalemite kõikumised on suurenenud, siis sellel teemal tegime eelmisel aastal põllumeestele ka ühe seminari.“

Teraviljabörsi jälgimine on põllumeestele selgeks saanud

„Viljahindu näeb põllumees igapäevaselt meie veebilehelt, kus on iga päev olemas hinnad nii jooksvale saagile kui ka järgmise aasta saagile ehk siis näiteks saab järgmise aasta saagist mingi osa juba praegu lukku panna,“ selgitas Sildvee. „Pidev ettemüügivõimalus on põllumeestele oluline just riskide maandamise seisukohast, sest kulutused sisenditele tehakse samuti päris pikalt ette.“

Laevavalik sõltub viljast

Põhiline ekspordiartikkel Eestis on oder, mida eksporditakse kaugetesse riikidesse ja seda on suurte laevadega otstarbekam teha. Suuri laevu saab teha hetkel vaid Muugal. Sadamad, kes viljakäitlusega tegelevad on Muuga, Bekkeri, Kunda, Pärnu, Paldiski ja Sillamäe. Sadama valik ja viljalogistika on väga oluline ja tähtis osa kogu protsessist. Eestis laaditakse enamasti 3000 –25 000 tonniseid laevu. Samas on järjest rohkem tehtud ka n.ö väga suuri laevu massiga 50?000 – 70 000 tonni. Ise komplekteerivad, sageli ka koostöös, laevu kõik suuremad vilja kokkuostjad. 
 „Väga suuri laevu saab hetkel teha Muugal aga vast tulevikus ka Paldiski ja Sillamäe sadamas, kui lahendatakse ära ladustamis- ja laadimisprobleemid. Muuga sadamat eelistame, sest seal on head ladustamistingimused ja kiire laadimine. Laevade suurus sõltub sadama vastuvõtu võimalustest, süvisest ja laeva pikkusest,“ rääkis Sildvee. „Üldjuhul meie ise ei laevata ehk ostja ise võtab laevatamisriski. Seda siis just suurte laevade puhul, väiksemate laevade puhul oleme ka teinud laevatamist ise.“

 

Sihtriigid muutuvad järjest eksootilisemaks

Vilja müüakse FOB (free on board) tingimustel ja ise kokkuostjad üldjuhul sihtriike ei vali.
„Sel hooajal on meil tehtud praeguseks neli väiksemat ja kaks suuremat laeva, mõlemad suured olid 44 000-tonnised ja lastiks toidunisu. Laadisime need oktoobri lõpus Muugal. Vili peaks novembri lõpuks Keeniasse jõudma ja sealt edasi mingis mahus minema Ugandasse ja Mosambiiki. Kuna me ise laevatust ei tee, siis see ei ole meile nii oluline. Sihtkohta näeme laevatamispaberitest,“ kommenteeris Sildvee. „Eelmisel nädalal laadime Muugal 70 000 tonnist odralaeva, mille sihtkohaks on Saudi-Araabia. Teine taoline läheb lähiajal veel laadimisele.“

Laevatusdokumendid on paras peavalu

Üks pool viljaekspordis on see, kuidas vili ära müüa, teine pool aga see, kuidas kiirelt kauba eest raha kätte saada.
„Vilja eest makstakse n.ö dokumentide vastu, seega paberimajandus peab olema korras. Eri maadel on erinevad nõuded. Tuleb selgitada, mis nõuded on meil, miks ja mis dokumente me üldse saame siin väljastada. Ekspordi suurem rõõm ongi see, et põllumees saab oma raha 5 päeva jooksul peale meile arve esitamist ja meie kohe, kui laev on läinud ja dokumendid korras,“ ütles Sildvee.

Koostöö kokkuostjate vahel läheb iga aastaga paremaks

Kui on tegu suure laevaga, siis on igal juhul mõttekas seda koos täita – suure laeva hind laaditud viljatonni kohta tuleb odavam ja ka põllumehed saavad tänu sellele kõrgemat hinda.
„Sel aastal teeme eelkõige koostöös Oilseeds Trade ja Avenaga. Scandagraga oli suurem koostöö eelmisel aastal. Sellel aastal on olnud samuti koostöökohti, aga väikeses mahus. Koostööpartnereid saab kiita, alati on kokkulepetest kinni peetud ja kaup olemas õigel ajal,“ lausus Sildvee.

Suurte laevade puhul suured riskid

Mida suurem on laev, seda suuremad on ka ekspordiriskid. Tegureid on erinevaid.
„Hinnavalemitega on keerulisem, need ei kõigu nii kiirelt kui börs. Samas suurt laeva ei saa kahe-kolme päevaga kokku. Odra puhul saan tuua sellise näite, et sel aastal hinnavalemid ehk allahindlus Matifist on kõikunud hooaja sees 35-40 eurot ehk see on vahe hooaja madalama ja kõrgema hinna vahel. Kui aga kaup ära müüa, hinnavalem lukku panna, siis on see suur rahaline risk, sest mahud on suured. Lisaks on suur risk laeva täituvusel, näiteks 60000 tonnine odralaev võib võtta peale 54000 või 66000 tonni ja see on ostja valikul. Kui sul on aga leping lukus ja börs on tõusnud, siis on jälle risk kaotada palju raha,“ selgitas ekspordiriske Sildvee. „Ka tuleb suur laev kiirelt laadida -  aeg on raha. Probleem tekib näiteks siis, kui kaks laeva on sadamas ühel ajal ning kui ei saa laadida, tuleb maksta seisuaja eest, mis on suurematel laevadel olnud sellel aastal 16000-17000 dollarit ööpäev.“

Riske saab maandada mitmel moel. „Viljaeksport nõuab head planeerimisoskust. Ammu enne suurte laevade müüki on meil lepingud ju tehtud. Jälgime pidevalt maailmaturgu ja hinnavalemi ajalugu,“ rääkis Sildvee. „Kõige vähem kõigub hind toidunisul ehk siis suurte laevade puhul on toidunisu eksport kõige turvalisem, kuigi ka sel aastal on seal erinevus tava-aastatest.“

Kommentaar

25 000 tonnine söödanisu laev läheb teele Paldiskiski sadamast
Scandagra Eesti ASi teravilja ja rapsi  tootejuht Marge Pähkel

Eesti viljasaak oli sügisel rekordiline, esialgsetel andmetel  1,2 mln tonni. Kogu maailmas oli saak väga hea ja vilja, mis ootab realiseerimist Euroopa ladudes on piisavalt. Sel sügisel oleme ostnud ca 150 000 tonn vilja, mis on  rohkem  kui eelmisel aastal samal ajal, tõus on olnud ca 40%. 
Septembris liikusid Pärnu sadamast välja mitu toidunisu laeva, mis olid  4000 tonnised.  Need liikusid Saksamaale ja Hispaaniasse. Väiksemate laevade puhul kasutamegi peamiselt Pärnu sadamat. Novembri alguses läks teele Scandagra Eesti esimene  28 000 tonnine suur odra laev Muugalt Alzeeriasse. Juba kevadel hõikasime selle põllumeestele välja  ja meil on hea meel, et see sai koostöös viljakasvatajatega ära tehtud.
Samuti müüsime ekspordiks kaera ja hernest  ja koostöös teiste kokkuostjatega laadisime laevale ka uba, mis oli sellel sügisel Eesti kokkuostjate jaoks uus kultuur.
Peamised ekspordiriigid väikestele laevadele on Euroopa riigid, suured laevad liiguvad kaugemale, üldjuhul Põhja-Aafrikasse.
Novembri  keskel laadime  esimese suure 25 000 tonnise söödanisu laeva Paldiskiski sadamast, mis on täiesti esmakordne ettevõtmine Eestis.
Lisaks ekspordile  peame varuma vilja ka oma tootmise jaoks  Viljandis. Meie tootmise vajadus aastas on 20 väiksemat laevatäit vilja.
On hea meel tõdeda, et  suuremad vilja kokkuostjad teevad jätkuvalt päris head koosööd  ja sellest võidavad eelkõige põllumehed! 

KEVILI realiseerib enamasti oma liikmete vilja
Põllumeeste ühistu KEVILI juhataja Marek Linnutaja   

Sellel aastal oleme aidanud realiseerida üle 90 000 tonni meie liikmete saake.
Laevade üle arvestust ei pea, üle 10 on neid kindlasti. Koostöös Avenaga tegime ühe 50 000 tonnise suure laeva. Nendega koostöös on müüdud ka väga palju rapsi Soome. Ülejäänud on kõik väiksemad 3000-8000 tonnised ja lastiks ainult KEVILI liikmete saagid.

Tänavu on välja läinud 15 laeva 42 806 tonni viljaga
Oilseeds Trade ASi tegevjuht Veikko Vahar

Hetkeseisuga oleme sel aastal kokku ostnud üle 87 000 tonni vilja. Tänavu eeldame, et ostame kokku ca 100 000 tonni vilja ehk ca 40% rohkem kui möödunud aastal.
Kasutame nagu tavaliselt kõiki Eesti sadamaid kust on võimalik vilja laadida, põhilised on Pärnu, Kunda, Bekkeri ja Vene-Balti. Laadmissadama otsus tuleb vastavalt kõige odavamale logistikakulule (transpordi ja laadmiskulud kokku), et saaksime põllumehele pakkuda parimat hinda. Nagu meie kokkuostu kasvust näha,  suudame pakkuda head hinda.
Müüme ja ostame kõiki põllumehe poolt kasvatatavaid kultuure – hernes, uba, kaer, nisu, oder, rukis ja raps.
Tänavu on välja läinud 15 laeva, kus lastiks kokku 42 806 tonni vilja.

TASUB TEADA

Suurimad vilja kokkuostjad on:

  • Baltic Agro AS
  • Oilseeds Trade AS
  • Scandagra Eesti AS
  • Kevili PÜ
  • Avena Nordic Grain OÜ
  • Tartu Mill AS

VILJA SAAK JA EKSPORT (tuh. tonni)

 

aastasaak eksport 
20141191,1prognoos 600
2013975,5505
2012991,2452
2011771,6333,9
2010678,4274,6

Galerii

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Uudised