Palgitegu alusta ostja valikust

Kõikidel metsaomanikel on õigus saada tasuta 15 tundi atesteeritud metsakonsulendi nõustamist aastas. Metsaühistu liikmetele on need 15 tundi tasuta, teised peavad teenuse hinnast pool ise kinni maksma.

Täpselt sama oluline on ka see, et ettevõte, kelle hoolde oma mets usaldatakse, oskaks sellega targalt ümber käia. “Ajalehekuulutuses lubatakse tihti parimat hinda tihumeetri eest. Tegelikult ei ole omaniku jaoks nii oluline, kas sortimendi hind on paar eurot kõrgem või madalam. Kordades olulisemad on tegija oskused,“ selgitas metsakonsulent. Humal teab rääkida juhtumitest, kus puit oli oskamatusest nii nässu keeratud, et palgid asusid paberipuu hunnikus ja paberipuu või peenpalk küttepuu hunnikus. “Sellisel juhul kaotab inimene väga suuri summasid ja see ei ole kaugeltki võrreldav paarieurose võiduga, mida kuulutuses tihumeetri pealt lubatakse.“ Samas on ka näiteid, kus oskuslik järkamine on toonud metsaomanikule lisatulu.

Tasub vaadata, kuidas metsatöö tegijal eelnevad tööd õnnestunud on
Kindlasti paistavad siin silma need, kes mingigi aeg riigimetsas töötanud, selgitas Humal. Ta andis veel ühe nõuande: kui metsa ülestöötamine, vedamine ja kokkuostmine kõik erinevate firmade hooleks jätta, tekib mitmekordne kontroll. Iga etapp kontrollib sortimendi kvaliteedi ja kogused üle, ning metsaomanik võib materjali mõõtmistulemustes oluliselt kindlam olla. 

Kuid eksida ei tohi ka masinad
Konekesko müügijuhi Tarmo Saksi sõnul tuleb harvesteri ehk metsaraiemasinat alati enne tööde alustamist uuel langil kalibreerida. “Et masin õigesti töötaks ja näiteks 6meetrised palgid tõesti 6meetrised oleks ning mõõteseadmed ei valetaks, masinad kalibreeritakse.“
Selleks langetatakse langil esimesena nn kalibreerimispalgid. Harvesteri mõõtmise tulemusi võrreldakse võrdlusandmetega, misjärel masin vastavalt vajadusele kalibreeritakse.
Saksi sõnul on tuleb harvesteri ka vastavalt ilmaoludele kalibreerida. “Kui temperatuur on miinus kümme kraadi, on puu koor kõva ja söödurullid ei lähe nii sügavale koore sisse kui tavaliselt. See tähendab, et palgi paksusele lisandub 5 -10 mm. Näiteks pehme ilmaga on palgi diameeter 1 cm väiksem.“

Kuidas harvester järkab?
Eestis kasutatakse söödurullidega mõõtmist, mis tähendab, et hetkel kui harvesteri pea võtab puust kinni ja paneb söödurullid kokku, arvutab ta umbes meetri kõrguselt puu paksuse ning selle järel omakorda puu pikkuse, selgitas Konekesko Eesti AS müügiesindaja Tarmo Saks.
“Kohe kui harvester teab, kui pikk on puu, jaotab ta selle vastavalt masinasse salvestatud hinnakirjale tükkideks,“ ütles Saks ja lisas: “hinnakirjad pannakse enne metsa minemist piinliku täpsusega paika.“ Hinnakiri on masinale ette antud eelistused ehk millise pikkusega palk on esimene eelistus, milline teine ja kolmas. Saksi sõnul on harvesterid targad ning alati tuleb puude puhul ette erisusi, millega masin arvestama peab. “Kui selgub, et puidus esineb mõni koht, mida peetakse praagiks ja mida ei  sobi palgi sisse jätta, arvutab masin kohe ringi ning pakub harvesteri operaatorile järgmist ideaalset lahendust.
Uuemate masinate suur eelis on nende kõrge tehnoloogiline tase ehk samal ajal kui havester metsas töötab, jõuab info tehtu kohta operatiivselt kontorisse. “Piltlikult öeldes, kui puu on langetatud siis kontor juba teab, mida ta müüa saab ehk enam ei pea ootama, kuni vedaja puu metsast välja veab või see laoplatsil hoiustatud saab.“

HEA NÄIDE
Saaremaa Metsaühing MTÜ konsulent ja juhatuse liige Kaido Humal
Võin tuua näite oma praktikast, kus harvendusraiet tegid väga head teenusepakkujas. Puud võeti maha nii, et tulemuse oleks võinud panna metsanduse õpikusse. Peene materjali juures, mis harvendamata jätmisel lähiaastatel ära surnud oleks, osati välja võtta tervelt 60% peenpalki. Selle tulemusel võitis omanik umbes 5 eurot iga tihumeetri pealt. Metsaomanikul ei tasu peljata, et teenus on kallis – head mehed ongi kallid. Nad toovad sulle selle raha oma oskusliku tööga tagasi ja rohkemgi veel.

Vaata lisaks: RMK palkide standardi leiad: http://www.rmk.ee/files/Palkide%20standard%2026%2003%202013.pdf

Palkide mõõtmise ja mahu määramise juhised
Palkide mahu määramiseks mõõdetakse eelnevalt palkide diameetrid ja pikkused.
Palgi ladvaläbimõõt on palgi ladvaotsa keskmine kooreta diameeter. Diameeter mõõdetakse palgi pikiteljega ristisuunas ühe mm täpsusega. Mõõtmistulemus peab võimalikult objektiivselt kajastama ladvaotsa keskmist diameetrit. Koore pealt mõõtes lahutatakse mõõtmistulemusest maha kahekordne koore paksus. Keskmise diameetri võib palgi mahu arvutamiseks ümardada täissentimeetriks harilikul viisil (näiteks: 21,4 cm -> 21 cm, 21,5 cm -> 22 cm).

Palgi pikkus on palgi otspindade keskkohtade vahele tõmmatud sirge pikkus.

Mõõtmisliinidel mõõdetakse palgi pikim pikkus. Mahuarvutuses kasutatakse kokku lepitud ilma ülemõõduta arvestuspikkuseid täisdetsimeetrites. Juhul kui palgi pikkus (arvestuspikkus koos ülemõõduga) on lubatust lühem, kasutatakse mahuarvutuses järgmist madalamat kokkuleppelist arvestuspikkust.

Palkide maht määratakse Eesti ajutise ümarpuidu mahuvalemi e Nilsoni valemi alusel:

V=(d2 L(a1+a2L)+a3L2)/10000,

  • kus V - palgi maht kuupmeetrites,
  • d - ladvaotsa kooreta diameeter sentimeetrites,
  • L - palgi pikkus detsimeetrites,
  • a – puuliigist sõltuvad valemi koefitsiendid.
  • Puuliik a1 a2 a3

Osale arutelus

  • Kadrin Karner

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised