Halinga võlausaldajad – kas saneerimine või lihtsalt pettus?

Võlausaldajatele üle 11 miljoni euro võlgu olevas Halinga OÜs toimub hetkel saneerimine, kus praeguseks on jõutud sinnamaani, et saneerimiskava on saadetud kohtusse.

Kokku said Halinga OÜ saneerimiskava vastuvõtmisel hääletada 117 võlausaldajat, võlausaldaja häälte arv oli võrdeline tema põhinõude suurusega. Kõikide hääleõiguslike võlausaldajate häälte arv kokku oli 11 050 174,53 häält ja just selline on kokku ka võlausaldajate nõue Halinga OÜ vastu.

Saneerimise teemal jagab ettevõtte juhi Raul Peetsoni asemel infot saneerimisnõustaja Veikko Toomere, kelle sõnul on Halinga OÜl kohustusi üle 11 miljoni euro. Suurimaks võlausaldajaks Halinga OÜ saneerimismenetluses on SEB Pank, kelle nõue on erinevate pantidega tagatud.

„Kokku said Halinga OÜ saneerimiskava vastuvõtmisel hääletada 117 võlausaldajat, kellest valdav enamus - 85 võlausaldajat hääletasid saneerimiskava vastuvõtmise poolt. Saneerimiskava on kohtule esitatud ja nüüd kohus otsustab, kas kinnitada kava või mitte,“ selgitas Toomere.

Kui kohus saneerimiskava kinnitab, peab Halinga OÜ hakkama oma kohustusi vastavalt kavale täitma.

„Kindlasti ei ole tegemist kavaga, mille täitmine oleks ebareaalne. Kõikidel Eesti piimatootjatel on praegu raske. Piima hind on väga madal ja hinda mõjutab lisaks madalale turuhinnale ka Venemaa kehtestatud sisseveokeeld Euroopa Liidu toiduainetele. Ühel või teisel viisil moodustas Venemaa turg kuni 80% Eesti piimatootjate turust. Hetkel me sellele turule ligi ei pääse. Kas, kui palju ja millal piima hind uuesti tõuseb, hetkel keegi ennustada ei julge. Tulenevalt sellest sai Halinga OÜ saneerimiskava koostatud pigem konservatiivne. Saneerimiskava on ju sisuliselt lubadus võlausaldajatele ja Halinga OÜ ei saa anda võlausaldajatele lubadusi, mida nad täita ei suuda. Ma usun, et Halinga OÜ suudab kava täita, kuid nagu öeldud, sõltub palju sellest, milliseks kujuneb piima hind,“  ütles Toomere.  „Kava aluseks oli pankrotihinnang, mis tõi selgelt välja selle, et Halinga pankroti korral võivad pandiga tagatud võlausaldajad, keda antud menetluses on 2, saades tagasi 100% oma võlast. Võlausaldajad, kelle nõue ei ole pandiga tagatud, saaksid pankroti korral oma nõudest tagasi ligikaudu 10-20%. Seega, vaidlus ei ole selles, et saneerimismenetlus on kõigile võlausaldajatele parim lahendus. Tõsi, nõuete rahuldamine saneerimismenetluses võtab aega, kuid võimaldab pandita võlausaldajatel siiski saada tagasi 50% oma nõudest, mida on kordades rohkem, kui pankroti korral. Lisaks ei ole vähetähtis, et saneerimismenetluse kestel makstakse võlausaldajatele nende nõude jäägilt ka intressi.“

Kedagi ei kohelda ebavõrdselt

Toomere sõnul koheldakse kõiki võlausaldajaid Halinga OÜ saneerimiskavas võrdselt ja kõikide nõuete suhtes kohaldatakse identseid saneerimisabinõusid.

„Kuna nõuete rahuldamise määra leidmise aluseks on pankrotihinnang, on tagatud ka kõigi võlausaldajate huvide arvestamise proportsionaalsus. Just proportsionaalse huvide arvestamise põhimõtte järgmise vajadust on Riigikohus korduvalt rõhutanud. Kui võlausaldaja nõue on pandiga tagatud, saaks see võlausaldaja ka pankroti korral oma nõude suuremal määral rahuldatud ning seda peab arvestama ka saneerimismenetlustes. Halinga OÜ saneerimiskavas ei ole ühtegi võlausaldajat teisele ebavõrdselt või ebaproportsionaalselt eelistatud. Ma loodan, et ettevõte jätkab tegevust ja et piima hind siiski mingil hetkel tõuseb. See kindlasti leevendaks Halinga OÜ rahalist seisu ja annaks võimaluse kava kindlamalt täita,“ rääkis Toomere. „Igal juhul võitleb Halinga OÜ mitte vaid enda ellujäämise nimel, vaid kõigi võlausaldajate raha eest.“

Kes investeeriks piimatootmisesse?

Kas omanik peaks omakapitali investeerima või kui tal seda ei ole, siis kas tuleks leida mõni investor, on keeruline küsimus. Halinga OÜ saneerimisnõustaja Veikko Toomerel on eelnev kogemus Väätsa Agro saneerimisel.
„Jutu tasemel on investori kaasamine väga tore. Aga kas ja kui palju on hetkel investoreid, kes julgeksid piimatootmisesse investeerida? Minu ukse peale igatahes keegi koputanud ei ole. Saneerimisnõustajana on minu ülesanne muidugi ka leida võimalus ettevõtja ja võlausaldajate raha päästmiseks, mitte minna ja hakata ettevõtet kellelegi maha müüma. On õige, et Väätsa Agro ASi saneerimismenetluse kestel leidis ettevõtte uue investori. Kuid võrdlust Väätsa Agro ASi saneerimismenetlusega aastatel 2009 – 2011 hetkel tegelikult hästi teha ei saa. Väätsa Agro saneerimismenetluse ajal ei olnud sellist piimandust räsivat geopoliitilist faktorit kui hetkel. Piima hind oli küll ka tookord madal, kuid hinna madalseis ei kestnud väga kaua. Mälu järgi stabiliseerus piima hind tol ajal juba 4-5 kuuga, mis võimaldas Väätsa Agrol ennast juba probleemideta ära majandada. Väätsa Agro ASi ja Halinga OÜ saneerimiskavad on oma sisult ja ülesehituselt väga sarnased. Väätsa Agro saneerimine on tänaseks päevaks edukalt lõppenud ja see annab lootust ka Halinga OÜ päästmiseks. Aga jah, praegu peame arvestama geopoliitilise olukorraga. Keegi ei tea, millal piima hind tõuseb ja kui jätkusuutlik hinnatõus on. See teeb Halinga OÜ saneerimise kindlasti keerulisemaks aga mitte võimatuks,“ tõi Toomere näiteid oma kogemusest.

Siiski valitseb võlausaldajate seas rahulolematus ja pigem kardetakse, et lootus oma raha tagasi saada on imeväike.

Tuleb otsida võlausaldajatega kompromissi

Dimela ASil ei ole midagi Halinga saneerimise vastu. Dimela ASi juhi Oliver Kullmani arvates ei arvesta praegu pakutud kava piisavalt võlausaldajate õigust oma varale ning tagatisega ja tagatiseta võlausaldajad oleks hääletamiseks pidanud jagama eraldi rühmadesse.

„Muidu dikteeriks üks tagatisega võlausaldaja kõigi tagamata võlausaldajatele võla vähendamise - see ei tundu õiglane,“ ütles Kullman. „Tagasi tuleks maksta kas 100%, kasvõi pikema perioodi jooksul või kui see ei ole võimalik, siis väiksem osa aga koheselt, näiteks kaasates uue investori või kolmanda variandina anda võlausaldajatele osalus Halinga OÜs.“

Dimela ASi juht Oliver Kullman ei ole Halinga OÜ saneerimisprotsessi eduka lõpu suhtes optimistlik, ta ei tahaks, et tekib pretsedent, kus ühe farmi ebaõnnestumist finantseerivad tarnijad, omanik aga raha juurde ei pane.

Nüüdne seis on selline, kus Dimelale on Halinga võlgu üle 150 000 euro. „Me ei ole nõudnud viiviseid, erinevalt paljudest teistest tarnijatest, eesmärgiga võimaldada Halingal jalule saada. Lubati, et lepitakse kokku maksegraafik ja anti suuliseid lubadusi, nendest lubadustest lõpuks aga asja ei saanud,“ on Kullman pettunud.

Kullmani sõnul peaks omanik uut omakapitali investeerima. „Kui tal seda ei ole võtta, tuleb leida uus investor, kellel on võimalik omakapitali investeerida. Halinga OÜ peaks esitama uue saneerimiskava, mis arvestab suuremal määral kõikide võlausaldajate õigusi ja näeb ette lahendusi, mis saab olukorras kui kava ei suudeta täita, sest praeguses kavas ei ole selle kohta midagi. Samuti peaks kokku kutsuma võlausaldajate koosoleku, et uut saneerimisettepanekut arutada, kirjalik menetlus tundub kummaline, nii ei teki võimalust asja arutamiseks,“ pakub variante välja Kullman.

50% korstnasse?

AS Remedium juhataja Sivar Irval ei ole pakutud saneerimiskavaga nõus ja nad on ka vastava teate saneerijale saatnud.

„Saneerimiskava ei arvesta erinevate osapoole huvidega. Siin on selgelt tehtud „Suure ja Väikese Peetri“ mäng. SEB laen on pandiga tagatud, kohustused ülejäänud võlausaldajatele mitte. Saneerimiskava järgi on olukord selline, kus SEB saaks 100% oma rahast kätte, teised võlausaldajad peavad 50% rahast „korstnasse kirjutama“ ja 50% saaksid võibolla 5 aasta jooksul tagasi. Miks võibolla? Sest saneerimiskava ei taga mitte kuidagi ka selle 50% tasumist,“ selgitab Irval. „Kuidas saab lihtne võlausaldaja olla samaväärne pangaga, kes teeb ühe suure tehingu, mille jaoks panditakse praktiliselt kogu ettevõtte vara ning probleemide korral koheldakse seda pikaajalist laenu võrdselt nendega, kes ettevõtet igapäevaselt on teenindanud? Ei ole loogiline ega ka õiglane! Kui selline saneerimine ja võlausaldajate n.ö. võrdne kohtlemine ka kohtus heakskiidu saab, siis on Eesti seadustega midagi väga viltu!“

Kes võidab saneerimisest?

Oilseeds Trade juhi Veikko Vahari sõnul ei ole neil saneerimisprotsessi osas midagi ette heita, sest see on ju seadusest tulenev aga rahul ei olda saneerimiskavaga.
„Kõige suurem etteheide saneerimskavale on pandiga tagatud võlausaldajate  ja pandiga tagamata võlausaldajate mitte grupeerimine ehk sisuliselt Halinga OÜ on tagatud võlausaldajatega, kellel midagi ei tule korstnasse kirjutada, kokku mängides kõigile teistele võlausaldajatele nahaalselt naha üle kõrvade tõmmanud - nõudes üle poole võlgade maha kandmist ja mitte ajatamist pika perioodi peale. Ehk sisuliselt Halinga OÜ ütleb võlausaldajatele, et teie kannate kahju ja Halinga teenib selle tehinguga kasumit. See on ju vargus, mida saneerimsseaduse mõttega küll ei ole ette nähtud ja miks ma peaksin Halinga omanikule sellise kingituse tegema,“ ei ole asjaga rahul Vahar. „Olukorra lahenduseks peaks Halinga pakkuma vastu, kuidas ta oma võla lõpuks tasub. Vastasel juhul on ju tegemist pankrotiga kui võlgu ei suudeta tasuda. Samas arvan, et pankroti protsessis saaks tänases saneerimiskavas ettenähtud summa kätte kiiremini kui saneerimiskavas ette nähtud plaani järgi.

Vahari sõnul taandub probleem seadusandlusele, kus on selline nn. hall tsoon jäetud.
„Näen probleemi, et seadusandlusega on antud võimalus võlgade mahakirjutamiseks aga arvan, et sellist õigust ei tohiks olla, vaid võlgnikul peaks olema kohustus pakkuda alati välja variandid,  kuidas kogu võlgnevus saab tasutud ja maha tohiks kanda ainult viivised ja trahvid,“ lausus Vahar.

Lootma peab aga oleme realistid

Baltic Agro ASile võlgneb Halinga OÜ natuke üle 900 000 euro. Ettevõtte juhatuse liige Ants Puusta on nördinud, sest tema arvates on kõikide võlausaldajate ja panga (pandipidaja) ühte potti panemine vale.

„Pank saab igal juhul oma raha tagasi. Meie peame täna maha kandma 50%. Ja siis ootama ilma mingi garantiita, et teine 50% millalgi tuleb. Oleme ju samuti panga klient ja täna ühe näiline päästmine sätib teised reaalsesse ohtu,“ ütles Puusta. „Meie ettepanek oleks, kas koostada uus saneerimiskava või kuulutada välja Halinga OÜ pankrott. Pankroti pilt ei ole võlausaldajatele nii halb kui seal maaliti, sest pankrotihinnangus on vara hinnatud põhjendamatult madalate hindadega. Loomulikult ei ole eesmärk põllumajanduse lõpetamine Eestis aga kui üks omanik ei saa hakkama, siis äkki keegi teine saab. Häid näiteid on üle Eesti väga palju, kus tugevad ettevõtted elavad üle ka rasked ajad.“

Võlg on võõra oma

Older Grupi juhi Siim Olderi arvates on samuti alahinnatud Halinga OÜ vara väärtust  - maa, elusloomad, hooned ja uus laudakompleks.  „Halinga OÜ olukord on nii kehv, et sellises olukorras ja sellise piima hinna tingimustes, sellise söötmise, pidamise ja juhtimise juures seda raha tagasi ei saa. Kui ei suudetud oma ostusid korralikult teenindada aastatel 2012 kuni 2014, kui piima hind oli kõrge ja suhteliselt stabiilne ning söödabaas piimatootmiseks hea, siis kuidas on see võimalik nüüd ja edaspidi? Kui ei suudetud ka nendel headel aastatel piimatoodangut lehma kohta tõsta ja hoida tootmine stabiilsena siis nüüd, veelgi väiksemate vahendite tingimustes ning mis veelgi olulisem - kaotatud kaubatarnijate usalduse tingimustes, kujuneb firma kasumisse toomine ääretult keeruliseks ülesandeks,“  sõnas Older. „Kus on olnud raamatupidajate ja audiitorite silmad, kui selle ettevõte majandusaasta aruandeid kinnitatakse?“

Saneerimiskava kohta ütleb mees, et selline saneerimine kus osa võlgu tahetakse korstnasse kirjutada on põhiseaduse vastane. Ka tema sõnul peaks ära võtma panditud nõuete võrdsustamise pandiga koormamata nõuetega. See, et võrdsustatakse nt. seemnemüügiarve või kütuse arve pikaajalise laenuga laudakompleksi ehitamiseks ei ole võrdne kohtlemine. „Laenu makstakse tagasi kokkulepitud maksegraafiku alusel mitme või mitmekümne aasta jooksul. Kütuse või seemnete eest tasutakse maksimaalselt aasta jooksul, tihti ainult 30 päeva jooksul. Neid, nii erinevaid tooteid, nagu tarbekaupade müük võrdsustada pikaajalise laenurahaga, see ei saa olla õige,“ selgitas Older. „Saneerimisel ei tohiks olla seaduslikku õigust ostja võlga vähendada. Selline olukord tekitab seaduslikku õigust ja kelmust hankijatele kauba eest raha mitte tasumiseks, see olukord tekitab soovi raha firmast välja kantida ja suhtuda üleolevalt hankijatesse kes oma raha võlgnikule on andnud.“

Võlg on võõra oma, nii arvab Older Grupi juht.
„Olen peale esimest saneerimisplaani teatavaks saamist seisukohal ning seda ka saneerijale ja Halinga OÜ omanikule väljendanud, et võlg on võõra oma. Ei saa olla nii, et üks pank on saanud oma laenule tagatised panditud kinnisvara näol ning lisaks on selle firma suur laenu tagasimakse garanteeritud ka MES poolt, võrdsel pulgal meiesuguste ettevõtetega, kes Halinga OÜga igapäevaselt asju ajavad, kasutades selleks müügilepinguid või muid lihtsaid ostu-müüki tõendavaid kokkuleppeid. Reaalselt ei ole ja ei ole olnud peale laudaehituse finantseerimist ju Halingal vara, mida oleks olnud võimalik uute tehingute ja meiesuguste hankijate jaoks tagatiseks pakkuda,“ rääkis Older kelle firmale Halinga OÜ võlgneb kahe aasta seemnemüükide eest üle 62,2 tuhande euro ja see summa on puhtalt kauba eest, millele ei ole lisatud intressi ega viivisarveid. „Minu ettepanek nii omanikule, kui saneerijale on olnud lihtne: leppida kokku ainult ühe firmaga suure laenu ajatamises, likvideerida kõik muud võlad vastavalt saneerija koostatud uuele graafikule nt. 5 aasta jooksul ning siis tegeleda ka laenu tagasimaksmisega. Kõik uued kohustused, püsikulud tuleb katta kokkuleppel saneerijaga või uute firma finantsjuhtidega ettemaksetena tarnijatele.“

Oleme siiski optimistlikud

Scandagra Eesti ASi finantsdirektor Viktor Mahhov on kõigele vaatamata siiski optimistlik.
„Saneerimisnõustaja teeb oma tööd professionaalselt, loodame, et tal õnnestub erinevate osapoolte erisusi arvesse võtta ja aidata ettevõte järje peale. Töötavad lahendused peaksid ilmselt hõlmama trahvi- ja viivisnõuete tühistamist ning aegunud nõuete pikendamist, samuti abi juhtimiskvaliteedi tagamisel,“ ütles Mahhov. „Me ei soovi kommenteerida nõuete summasid, kuid teeme Halingaga jooksvalt tööd ja kindlasti oleme huvitatud pankroti vältimisest ning koostöö jätkumisest.“

 

Võlausaldajate mõtteid saneerimisseadustest ja hääletusest:

• Seadus ütleb, et võlausaldajate enamus peab kava poolt hääletama, et kohus selle kinnitataks.

• Kui erinevaid võlausaldajaid koheldakse erinevalt, tekivad nn rühmad. Sellisel juhul peab iga rühm kava poolt hääletama, et see kinnitataks.

• Halinga asi on kohtule esitatud nii, et SEB pank, kellel säilib 100% oma nõudest hääletab koos kõigi ülejäänud võlausaldajatega kellel nõudest 50% kirjutatakse maha. See on ju väga erinev kohtlemine.

• Lisaks on SEB laen ka oma olemuselt pikaajaline, nagu pangalaen ikka. Aastates, mitte päevades, nagu väiketarnijate puhul. Tarnijate võlad kujundatakse seega ümber pikaajaliseks, SEB oma aga jääb pikaajaliseks, nii nagu see algselt oli.

• Seega - on tekkinud võlausaldajate rühmad, mida peaks hääletuses arvesse võtma. Kuna saneerimiskava ettepanekus rühmasid hääletamiseks ei loodud, siis rikutakse sellega saneerimise otsustusprotsessi mõtet.

MIS ON MIS – saneerimine

• Saneerimisele tuleb mõelda juhul, kui ettevõte ei suuda ajutiselt täita oma kohustusi ja võlakoorem käib üle jõu.

• Saneerimisprotsessi on hõlmatud ettevõtja, võlausaldajad ja võimalikud investorid.

• Saneerimine tähendab, et ettevõttele antakse 60 päevaks kohtulik kaitse võlausaldajate nõuete vastu.

• Omanik peab saneerimise algatamiseks esitama kohtule sellekohase avalduse.

• Kaitse kehtivuse jooksul peab ettevõte koostama saneerimiskava, mis näeb ette, kuidas, mis mahus ja millal võlausaldajate nõuded rahuldatakse.

• Saneerimise käigus parandatakse ettevõtte majanduslikku olukorda saneerimisabinõude rakendamise kaudu.

• Saneerimiskavaga saab võlausaldajate nõuded ümber kujundada, tasumise tähtaega pikendada või nõudeid vähendada.

• Kava peab arvestama kõigi osapoolte huvidega.

• Saneerimiskava koostamist nõustab ja kava täitmist kontrollib saneerimisnõustaja.

• Mida varem saneerimist alustada, seda tõenäolisem on edu.

• Keskmiseks saneerimiskava täitmise tähtajaks peetakse viit aastat.

• Menetlus lõpeb, kui kava on nõuetekohaselt täidetud või kui selgub, et seda ei suudeta täita.

TASUB TEADA

Vaatamata sanktsioonidele oli Venemaa neljas eksporditurg
Vaatamata suurele ekspordi langusele oli Venemaa 2014. aastal Eesti kaubanduspartnerite pingerivis neljandal kohal.
Piima ja piimatoodete suurim turg oli Eesti jaoks Leedu (75,7 mln eurot). Teisel kohal on eksport Lätti (35,5 mln eurot) ja kolmandal Soome (24,4 mln eurot). Alates 2009. aastast sihtriikide seas esimesel või teisel kohal olnud Venemaa langes kaubandustõkete tulemusena 2014. aastal neljandale kohale (17,5 mln eurot).

Mullu jaanuaris ja augustis kehtestatud sisseveopiirangute tulemusel viidi 2014. aastal näiteks juustu Venemaale 93% vähem kui eelnenud aastal. Venemaa turg on Eesti piimatoodetele pea täielikult suletud – mullu septembris ja oktoobris viidi sinna veel vaid eestimaist jäätist, mis ei kuulu keelu saanud kaupade nimekirja.
Kokkuvõttes langes piima ja piimatoodete eksport Venemaale võrreldes 2013. aastaga 65,5%.

Vene kriisi hoop piima kokkuostuhinnale
Eesti Konjunktuuriinstituut on hinnanud kahju Eesti piimasektorile 50 miljonile eurole aastas (tuginedes 2013. a andmetele). Nagu Euroopa Liidus, nii on ka Eestis piima kokkuostuhind võrreldes mullu jaanuariga teinud suure languse. 2014. aasta jaanuaris oli keskmine kokkuostuhind Euroopas 40 senti/l, mis detsembriks langes 33-le sendile; Eesti piimatootjad said aasta esimestel kuudel samuti 40 senti liitrilt, detsembriks oli hind langenud 25 sendini. Sel aastal on piima hind veelgi vähenenud.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised