Ühistute rahastamine - kas võimatu missioon?

Ühistuline tegevus Eesti põllumajanduses kogub hoogu ja paljud teemad vajavad lahendamist. 50-miljonilise käibega Põllumeeste ühistu KEVILI liikmeskonda kuulub 139 teraviljakasvatajat. Koos ostetakse vajalikud tarvikud ning müüakse saagid.

Seejuures tuleb ühistul oma liikmetele pakkuda vähemalt sama häid või paremd tingimusi kui sektoris tegutsevad äriühingud. On selge, et selline tegevus vajab finantseerimist ja läbimõeldud rahavoogude juhtimist. Pikaajalisest pangas töötamise kogemusest on mul olnud  ühistu juhtimisel palju abi ning ehk aitavad järgnevad mõtted ka teistel ühistutel kasvamiseks vajalike otsuseid teha.

Finantseerimine ei tähenda ainult laenu võtmist

Hea on teadvustada, millistest allikatest rahavoog koosneb ja mõista nende erinevusi. Kaks peamist erinevust on  vahendite hind ja rahastamisega kaasneva bürokraatia keerukus. Mahu osas seab piirid maksevõime ja tagatiste suurus.

Rahastamise allikad võivad olla järgmised:

  • Omakapital - madal risk, aga kõrge hind;
  • Tarnijate maksetähtajad - odav, aga kogus piiratud;
  • Pankade laenud - odav, piiranguteks maksevõime ja tagatis;
  • Võlakirjad, osakud - tavaliselt pangalaenust kallim;
  • Investorite vahendid - tavaliselt pangalaenust kallim;
  • PRIA toetused - kogus piiratud, suur bürokraatia.

Minu kogemused näitavad, et odavam on kasutada panga laenutooteid kui koostööpartnerite pikki maksetähtaegu. Tavaliselt on ka viimased finantseeritud panga krediiditoodetega, millele lisatakse partneri poolt veel käsitlustasud. Väga levinud on lisanduva intressimäära väljendamine kuu- mitte aasta baasil. Ehk 1% kuus tundub väga vähe, aga aasta baasil on see vaja korrutada 12 kuuga ja saame 12%. Tavaliselt ettevõtted pangast sellise intressimääraga suuri summasid ei võta.

Krediidi saamise eeldused on ühistutel ja äriühingutel sarnased

Kui me ise kellelegi laenu annaksime, siis huvitaks meid kindlasti kui tõenäoline on see ka tagasi saada. Me ei tahaks lugeda pikka ja segast äriplaani, vaid lihtsat olukorra selgitust. Tegelikult tuleb samamoodi enda mõtted finantseerijani viia ka siis, kui ise laenu küsime.

Pangale on suures plaanis olulised kuus asja:

  • Usaldusväärne taust - omanikud, juhid, makseajalugu;
  • Lihtne ja loogiline tasuvusarvestus;
  • Riskide kirjeldus, plaan B;
  • Omaosalus;
  • Tagatis;
  • Krediidikõlblikud finantsaruanded.

Kui nende punktide osas on selgus olemas, ei tohiks laenu saamisega probleeme tekkida. Ka laenuvõtjal endal tuleb mõista, kas võetav laen tekitab talle tulu ja on mõistlik, või on vaja kogu tulu laenutagastusena ära maksta. Ilmselt ei soovi keegi laenu selleks, et ainult pangale tulu teenida. Viimasel juhul tuleb uus ja parem plaan teha või tehingust loobuda.

Juriidilises mõistes piirab ühistute krediidivõimet äriseadusest tulenev vähene varaline vastutus

Ühistu moodustamiseks pole vaja põhivara ja ka omakapital on tavaliselt väike, koosnedes tasutud liikmemaksust. Lisaks saab ühistu liige enamasti tasutud liikmemaksu lahkudes tagasi küsida. See tähendab krediidiandjale suurt riski - kui ühistegevus ei vasta liikmete ootustele, võivad liikmed selle tegevuse lihtsalt lõpetada ja ärilises mõttes see ettevõtmine siis enam tulu ei tekita ja mingit väärtust ei oma. Äriühing vastutab oma osakapitali suurusega ja tavaliselt oskab pank tavapärase äritegevuse tulukust ja jätkusuutlikkust prognoosida. Eelnevalt mainitu tõttu on alustaval ühistul pankadest keeruline krediiti saada ja tõenäoliselt peavad liikmed kohustusi käendustega tagama. Kui ollakse ühistegevuse kasulikkuses kindel, siis ei tohiks käenduse andmine ka probleemiks olla.

Üheks ühistu miinuseks finantseerija silmis on ka äriloogika, et tegevuse eesmärgiks on suurendada liikmete tulu ja ühistusse jäetakse kasum, mis katab ära vaid tegevuskulud. Äriühingu eesmärk seevastu on teenida võimalikult suurt kasumit ning piiri seab vaid turg ja konkurents. Seda ühistu nõrkust võib ka tugevuseks pöörata, liikmed võivad võtta vastu otsuse, et käivetest jäetakse ühistusse suurem kasum, täpselt nii palju kui kohustuste täitmiseks vaja. Samas äriühing lihtsalt otsusega kasumit suurendada ei saa, suurema hinnaga peab nõustuma teenuse või toote tarbija.

Eelnevat kokku võttes, kui mõelda oma ühistu tegevus läbi ja osata ise mainitud riskikohti selgitada ning nende maandamiseks lahendusi pakkuda, ei tohiks pankadest laenu saamine keeruline olla. Piisav krediidiliin on aga kiire arengu mootoriks ja oskuslik rahavoogude ning riskide juhtimine tagab tulu, millest jagub nii intressideks kui ka kasumiks. Samuti pole alati mõistlik valida laenuandjaks just seda panka, kelle intressimäär on kõige madalam.

Mõnikord on kokkuvõttes kasumlikum maksta natuke kõrgemat hinda, aga saada vastu suurem paindlikkus ja teha koostööd partneriga, kes tunneb sektori eripära.

Osale arutelus

  • Meelis Annus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised