EL peab piimatootmist tagasi tõmbama

EL peab piimatootmist tagasi tõmbama
EL peab piimatootmist tagasi tõmbama

Fonterra: EL peab piimatootmist tagasi tõmbama; globaalne nisutoodang väheneb; Rogers: põllumajandustoormed on hea investeering; nafta hind hakkas järsult tõusma.

Fonterra: EL peab oma piimatootmist tagasi tõmbama

Fonterra on sellel nädalal juba teine Uus-Meremaa piimatootjate kooperatiiv, kes süüdistab madalate hinnatasemete püsimises Euroopa Liitu.
Maailma suurim piimatootja vähendas seetõttu ka piimahindade väljavaadet. Kohalikele tootjatele makstakse tahke piima kilo eest 2015-2016 hooajaks 4,60 Uus-Meremaa dollari asemel tõenäoliselt hoopis 4,15 dollarit.

Fonterra tegevjuht Theo Spierings ütles, et vaatamata maailmamajanduse kehvale nõudlusele toetab piimaturgu konsensus, et aasta teises pooles peaks toimuma taastumine.

„Samas võib väita, et nõudluse ja pakkumise tasakaalustumise ajajoon on edasi nihkunud,“ nentis ta. „Lisaks sellele sõltuvad hinnad suuresti Euroopa Liidu toodangust ja kui palju seda vähendatakse.“
Praegused hinnatasemed on „terve maailma farmerite jaoks jätkusuutmatud ja olukord ei saa pikaajaliselt nii kesta“.

Euroopa Liidu piimatoodang kasvas novembris eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5 protsendi võrra. Sellele on kaasa aidanud tootmiskvootidest loobumine, mille järel hakati tootmist kiiresti suurendama.

Sarnase avalduse tegi mõned päevad tagasi ka suuruselt teine Uus-Meremaa kooperatiiv Westland Milk Products. Nende sõnul maksavad kooperatiivid ELi farmeritele piima eest liiga kõrget hinda.

Euroopas langes kooritud piima pulbri hind 1,6 protsenti 1628 euroni tonnist.

 

Globaalne nisutoodang väheneb

Globaalne nisutoodang kukub 2016-2017 hooajal esmakordselt kolme aasta jooksul. See ei ole aga piisav, et varusid märkimisväärselt vähendada, teatas Rahvusvaheline Teraviljade Nõukogu (IGC).
IGC prognoosib, et järgmise hooaja nisutoodang ulatub 706 miljoni tonnini – see on kolme aasta madalaim tase. Võrreldes eelneva hooajaga oleks langus 25 miljonit tonni. Vaatamata sellele on ajaloolises perspektiivis jätkuvalt tegemist väga suure mahuga.
„2016-2017. aasta talinisu seis pole olnud kõigis regioonides ideaalne, aga üldiselt püsivad saagiootused soodsad,“ teatas nõukogu.
„Nisu külvipind ja keskmine toodang hektari kohta vähenevad vaid veidi. See tähendab, et tootang kukub orienteeruvalt 3 protsendi võrra.“

Toidunisu hind on viimastel kuudel olnud surve all. Eelkõige on hinnalanguse põhjustanud suured varud ning konkurentsi suurenemine maailmaturul. Alates novembrist on hind langenud üle 13 protsendi.
Nädala lõikes kallines hind aga 0,5 protsenti 164,5 euroni tonnist.
 

 

 

 

Ka nõudlus kannatab

Tõsi, tootmine väheneb ja arvatakse, et tänu sellele vähenevad ka maailma nisuvarud. Sellel aastal oli maailmas nisuvarusid lausa 213 miljonit tonni. Langus võib kujuneda aga väikseks, sest ka nõudlus saab kannatada.
„Arvatakse, et söödanõudlus väheneb. Võib oodata marginaalset vähenemist tarbimises,“ teatas IGC. „On võimalik, et järgmise hooaja lõpuks on nisuvarud väiksemad, kuid tegemist pole märkimisväärse langusega.“
USAs kukkus maisi hind nädalaga 0,9 protsenti ning sojaubade hind odavnes 0,6 protsenti. Kummagi buððel maksis reede hommikuks 3,665 ja 8,695 dollarit. Nisu kallines 0,3 protsenti 4,73 dollarini buððelist.

Jim Rogers: põllumajandustoormed on hea investeering

Investorid ei peaks põllumajandustoormetest loobuma, sest tegemist on suurepärase investeeringuga, ütleb miljardär Jim Rogers.
Rogers ütles, et aktsiate hinnalangus võib olla õigustatud. „Ma olen aktsiaturgude osas järgneva paari aasta jooksul pessimistlik,“ ütles ta. Põllumajandustoormed on tema sõnul aga suurepärane investeering.
„Pulliturgu (tõusev turg) me ei pruugi kohe alustada, aga põllumajandustoormete hinnad on väga-väga madalal ning turgude põhinäitajad paranevad,“ ütles ta.
Tõsi, on ka lühiajalisi probleeme, mis vajavad lahendust. Näiteks on paljude toorainete varud väga suured, mis on hinnad madalale viinud. Rogers ütles, et „rohi madalate hindade vastu on madalad hinnad“.

Nafta hinnad tõusid võimsalt

Nafta hind tõusis viimase kolme nädala kõrgeimale tasemele, kuna varasemast rohkem on lootust, et naftatootjad võiksid jõuda omavahelise kokkuleppeni, vahendab Reuters.
Lisaks tootjate võimaliku kokkuleppe lootusele tõusis nafta hind ka dollari mõningase nõrgenemise tõttu.
WTI toornafta hind tõusis nädalaga 20 protsenti ja Brent lisas lausa 25 protsenti. Kummagi barrel maksis reede hommikuks 34,51 ja 33,78 dollarit.
Venemaa energiaminister Aleksandr Novak ning üks OPECi delegaat käisid välja võimaluse, et suuremad naftatootjad võivad leppida omavahel kokku tootmise kärpimises ning seega teha lõpu juba poolteist aastat kestnud ületootmisele. Siiski jäi selgusetuks, kas tootmise kärpimine kuni 5 protsendi võrra õige pea juhtub.
Samuti pole OPECi anonüümsust soovinud delegaatide sõnul ühtegi kohtumist OPECi ning Venemaa vahel kokku lepitud, vahendab Bloomberg.
„Ilma saudideta pole asjal jumet,“ ütles Societe Generale’i naftaturu uuringute juht Mike Wittner. „Üks, milles ma olen kindel, on see, et sellele hinnatasemele me ei jää. Kui kokkuleppimise asi on aga tõeline, tõuseb hind märgatavalt, kui ei, kukume tagasi 26 dollarini,“ arvas ta.
95 bensiini hind reageeris samuti nafta hinnatõusule ja kallines üle 10 protsendi.

 


 

Osale arutelus

  • Mait Kraun

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised