Seakasvatajad asutasid liidu

Seakasvatajad asutasid liidu
Seakasvatajad asutasid liidu. Fotol Teet Soorm, Urmas Laht ja Olle Horm.

Eile asutati Eesti Seakasvatajate Liit. Liidu eesmärk on olla sektori kõneisikuks ja taastada Eesti seakasvatuses olukord, kus meie seakasvatajad suudavad oma rahvale toota kogu vajaliku koguse sealiha.

Liidu asutasid kolm organisatsiooni: Eesti Tõusigade Aretusühistu, AS Rakvere Farmid ja Atria Farmid OÜ. Kõik kolm organisatsiooni on juba viimased paar aastat pidanud valitsusega erinevaid läbirääkimisi, kaitsmaks ja säilitamaks kohalikku seakasvatust. Liidu juhatuse esimeheks valiti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht.

Urmas Lahe sõnul sundis ühist liitu moodustama olukord, kus viimasel paaril aastal on kohalik sealihatoodang märkimisväärselt vähenenud. „Tänaseks oleme me jõudnud situatsiooni, kus me ei suuda oma rahvast ära toita – meie farmides olev sigade arv on drastiliselt vähenenud ja kahjuks see protsess pole sel aastal veel peatunud,“ ütles Laht. „Selle tulemusel otsustasime luua selle liidu, mis peaks asuma valitsusega läbirääkimisele esindamaks kõiki seakasvatajaid. Oleme nõus seisma Eesti rahva puhta toidu eest ja kodumaise seakasvatuse ja tootmise eest.“

Kõneisikuks kogu sektorile. Kolm liidu moodustanud ettevõtet toodavad 95 protsenti Eesti sealihast. Nende farmide huvide koondamiseks, kes ei kuulu kolme eelpool nimetatud organisatsiooni sekka, luuakse tõusigade ühistu juurde sõltumatute seakasvatajate ühing.

„Eestis on ka neid farme, kes täna ei kuulu neisse kolme organisatsiooni. Et esindada ka neid ja olla ministeeriumile üheks partneriks ja kogu sektori kõneisikuks, siis on plaan luua tõusigade ühistu juurde sõltumatute seakasvatajate ühing, kes ei oma küll hääletamisõigust, kuid kellele edastatakse sektorit puutuvaid seaduse eelnõusid, olulist infot sektoris toimuvast ja ka näiteks täiendkoolitusi puudutavat informatsiooni. Rahaliste investeeringutega liit esialgu otseselt tegelema ei hakka,“ selgitas Laht.

Esimeste sammudena panustatakse lähiajal Aafrika seakatkuga seotud bioohutusnõuete-alasesse teavitustöösse sõltumatute seakasvatajate hulgas, siinjuures tehakse koostööd Maaeluministeeriumiga. „Selle nädala kolmapäeval on esimene seminar Tartus, kus me kutsume kokku kõiki seakasvatajaid – nii väiksemaid kui suuri – ja arutame läbi kõik need ohud, mis olid eelmisel aastal, kuidas me nende ohtude vastu võitlesime, mis me tegime,“ tutvustas Laht lähituleviku plaane. Sarnaseid koolitusi on plaan korraldada lähikuudel neli tükki.

Olukord turul on masendav. Kõige enam farme on viimase paari aasta sündmuste tulemusel kaotanud Tõusigade Aretusühistu, kus veel aasta tagasi oli 32 liiget. Nüüd on see arv langenud 19 peale. „Sisuliselt on meie kari vähenenud poole võrra. Meil oli põhikarja emiseid natuke üle 12000, tänaseks on neid järgi jäänud 6300. Osa farme on pandud kinni seoses Aafrika sigade katkuga, osa farme on pidanud lõpetama ebaefektiivse tegevuse ja osa on läinud pankrotti,“ rääkis numbritest Laht.

Tõehetk on käes. Rakvere Farmide juhi Teet Soormi sõnul on nüüd tõesti viimane aeg asuda ühiselt tegutsema. „Loodame, et meie liit suudab läbi oma tegevuse kodumaise seakasvatuse ellu jätta. Oluline on teadvustada ka seda, et viimaste aastate sündmused sektoris on vähendanud töökohti maal ja seakasvatust tabanud kriis puudutab ka sellega seotud valdkondi, nagu söödatööstus, loomade transport jne.,“ ütles Soorm.

Teet Soormi sõnul on nende firma Eesti suurim sealiha tootja, mis eelkõige kannatanud seetõttu, et paljud nende farmid on jäänud sigade Aafrika katku piirkonda. „Meie toodangu maht on kukkunud 10500 tootmisemiselt 8000 peale. Peamiseks probleemiks on olnud Aafrika seakatk, mille tõttu oleme sulgenud farme, mis asuvad kolmandas tsoonis. See tähendab, et Rakvere Farmid hakkavad kuskil 30 000 nuumikut vähem tootma aastas. Ja seeläbi on vähenenud ka meie firmas töökohtade arv. Kui enne Aafrika seakatku kuulus meie ettevõtte alla 12 lepingupartnerit ja 24 farmi, siis nüüd on nende arv langenud 9 partneri ja 20 ümber,“ selgitas Soorm.

Ebaaus konkurents turul. Atria Eesti AS on üle 300 töötajaga Eesti toiduainekontsern ning suuruselt teine seakasvataja Eestis. Atria Farmid OÜ juhataja Olle Horm ütles, et nende mahud tegelikult ei ole viimasel aastal vähenenud. „Aastas kasvatame 75000 siga, see teeb 6 miljonit sealiha aastas. Meie omi mahte ei ole siiamaani vähendanud, hoolimata sellest, et Lõuna-Eesti on katkupiirkonna epitsenter. Aga me ei suuda enam odava importlihaga konkureerida. Hetkel probleemile kuskil lahendust ei paista,“ lausus Horm ja lootis, et siin saab läbi liidu seda asja edasi ajada.

Hormi arvates põhjustas liidu loomise tõeliselt keeruline olukord sektoris. „Tegelikult eestlased ju koostööd teha ei suuda, asi peab olema ikka piisavalt halb, et tekiks ühine arusaam ja soov aju parandada. Minu sõnum tööstustele ja kasvatajatele on see, et paremini saab hakkama siis, kui ise kasvatada ja ise ka töödelda oma toodetu. Meil on Valga tööstus, 5 oma farmi + 4 koostööpartnerit. Lisaks teeme ka tapateenust ja ma loodan, et see liha liigub ikka kodumaisesse tootmisesse, mis meie tapamajast läbi käib,“ lausus Horm.

Hea uudisena tõi Horm aga välja selle, et peale Vastse-Kuuste tööstuse sulgemist, on nüüdseks leitud tehasele ostja. „Oleme sõlminud eellepingu ja on lootust, et tehas jätkab lihatöötlejana ja tekivad ka seeläbi uued töökohad piirkonda.“

 

MIS ON MIS

Eesti Seakasvatajate Liit on seakasvatusega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute esindusorganisatsioon. Liidu eesmärgiks on liikmete õiguste ja huvide kaitse, seakasvatuse kvaliteedi parandamine ning valdkonna arendamine ja propageerimine.

 

TASUB TEADA

Statistikaameti 2015. aasta IV kvartali andmete põhjal on sigade arv viimasel aastal vähenenud - kui 2014. aasta lõpu seisuga oli Eestis 357,9 tuh siga, siis 2015. aasta lõpus oli 50,8 tuhat siga vähem. Sealiha toodeti 2015. aastal(eluskaalus) 69,7 tuh t, mis on 2 tuh t võrra rohkem kui eelnenud aastal. Sealiha toodang suurenes eelmise aastaga võrreldes I ja II kvartalis. Sealiha osatähtsus liha kogutoodangust moodustas 58%, mis on eelnenud aastaga võrreldes 1 pp rohkem. Lihatöötlemisettevõtted ostsid 2015. aasta jooksul kokku 464,9 tuh siga, kellest saadi 37,3 tuh t liha. Võrreldes eelnenud aastaga suurenes sigade kokkuost 27,2 tuh sea võrra.

Sealiha keskmine kokkuostuhind SA andmetel oli 2015. aasta keskmisena 1 491 €/t, mis on 215 €/t madalam kui aasta varem. Kui 2015. aasta märtsist juulini oli sealiha kokkuostuhind stabiilne, siis alates augustist hakkas see langema. Üheks oluliseks põhjuseks oli sigade Aafrika katku levik. Esimene sigade Aafrika katku juhtum diagnoositi kodusigadel 21. juulil ning seejärel karmistati seapidamise bioohutuse nõuded veelgi. Euroopa Komisjon kehtestas 31. juulil tauditsoonide uued piirid, mille kohaselt jäi rangeimasse ehk III tsooni osa seakasvatusettevõtteid. Sealiha kokkuostuhind III tsoonis vähenes märgatavalt.

Viimase viie aasta lõikes oli sealiha aasta keskmine kokkuostuhind SA andmetel kõrgeim 2013. aastal  (1 804 €/t) ja madalaim 2015. aastal (1 491 €/t). Viimasel kahel aastal on sealiha hind olnud valdavalt langustrendis, kõige madalam hinnatase registreeriti möödunud aasta septembris, mil tonni sealiha eest maksti kokkuostul keskmisena 1 384 eurot.

VTA andmetel on sigade tapmiseks ja töötlemiseks teavitatud ja tegevusloaga toidu käitlejaid kokku 37.

Allikas: www.agri.ee

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised