AIANDUSSEKTOR: Koostöökarid ja –võimalused

AIANDUSSEKTOR: Koostöökarid ja –võimalused
Tootjatelt oodatakse suuremat mahtu, kauplejatelt taimede eest hoolitsemist.

Tootjatelt oodatakse suuremat mahtu, kauplejatelt taimede eest hoolitsemist.

Kuigi igal aastal lisandub taimemaailma hulgaliselt uusi sorte ja aretusi, mis on paremad, kaunimad ja haiguskindlad, pole taimede müümine Hansaplant Aianduskeskuse juhataja Indrek Naudi sõnul enam nii lihtne kui 15-20 aastat tagasi, mistõttu on koostöö taimede kasvatajate ja kauplejate vahel muutunud kriitiliselt oluliseks.

„Kõige põhjalikumat informatsiooni taimede kohta valdab reeglina taimede tootja. Selle informatsiooni vahendamine tootjalt lõpptarbijale on kauplejate ülesanne. Siit tuleb ka üks peamine põhjus, miks peaksid need kaks keti lüli omavahel tihedat koostööd tegema,“ toonitas Indrek Naudi.  

Nõrk külg tootemahud ja logistiline paindlikkus

„Euroopa suurimates aiandusmaades on koostöö kauplejate ja tootjate vahel äärmiselt oluline, sest on aru saadud, et ilma teineteise toeta ja olemasoluta edasi ei liiguta ja hea koostöö puudusest kaotavad mõlemad. Seepärast on juba üsna tavaline, et välja on töötatud ühised veebilahendused, mis seovad kaupleja ning tootja. Näiteks, tootja sisestab ise kaubad kaupleja laos ja vastupidi, kaupleja reserveerib kaubad otse tootja laos,“ selgitas Naudi. Lisaks on partiid väikesed ja operatiivsed, kaasaegsed kaupade transpordilahendused väga paindlikud.

Aeg-ajalt on Naudi sõnul Eesti tootjate ja kauplejate vahelise koostöö kitsaskohaks õige sortimendi ja koguste kokku sobivus. „Juhtub, et klientide poolt nõutud sortimendis kodumaine toodang müüakse kiiresti läbi ja juurde hankida pole seda võimalik, sest tootja pole arvestanud reservidega või nõudluse kasvuga,“ selgitas ta ja tõi näiteks kodumaiste viljapuude, marjapõõsaste müügi.

Aeg-ajalt on Naudi sõnul Eesti tootjate ja kauplejate vahelise koostöö kitsaskohaks õige sortimendi ja koguste kokku sobivus
Aeg-ajalt on Naudi sõnul Eesti tootjate ja kauplejate vahelise koostöö...

Ka Bauhofi ostudirektori Kaia Palumaa sõnul on hetkel koostöö nõrgaks küljeks tootemahud, mis kataksid ära firma kauplusevõrgustiku (kuhu kuulub hetkel 13 poodi ja veebikanal) vajaduse, ning logistiline paindlikkus, seda just väikeste või alustavate ettevõtete puhul.  „Samuti näeme, et paranemisruumi on kauba infoga rikastamisel – pakkumises võiks kindlasti olla EAN-koodid, infomaterjalid ja toodete pildid,“ lisas Palumaa.

Kiirus ja professionaalsus tagab edu

Aianduskaupluste nõudmised ja tootekriteeriumid tootjatele sujuva koostöö edenemiseks on erinevad. „Hansaplant Aianduskeskuses müüdavad lilled, istikud peavad kõigepealt vastama kindlatele kvaliteedinõuetele. Oleme need kriteeriumid ise seadnud ja meie koostööpartnerid neid teavad. Kogused ja mahud lepime eraldi kokku vastavalt kaubagruppidele kuni pool aastat enne hooaja algust. Lisaks sellele peavad tooted olema varustatud vajaliku müügiatribuutikaga: etiketid, ribakoodid, fotoetiketid, vajadusel taimepassid,“ selgitas Naudi.

Aianduskeskus Hortes ootab tootjatelt lisaks kvaliteetsetele toodetele ja nende korrektsele märgistusele veel turundusjuhi Birgit Jõgeva sõnul elektroonilist arvete edastamist, piisava suurusega partiisid, et tagada korduvtellimuste võimalikkus ja teostamise kiirus. „Suureks plussiks on, kui tootja korraldab transpordi ise. Eestis on transport valdavalt tootja poolt, rahvusvaheliste firmade puhul peab selle ise korraldama,“ täpsustas Jõgeva.

Bauhofi ostudirektori Kaia Palumaa sõnul on nende jaoks plussiks, kui on võimalik enne sisseostu näha ja tutvuda tootenäidistega. „Suureks eeliseks on ka see, kui hankija on nõus kaasa lööma meie turundus- ja müügikampaaniates. Ühised kampaaniad tagavad piisavad müügimahud ja aitavad uusi põnevaid sorte ja liike tarbijatele paremini tutvustada,“ täpsustas ta.

Enamikel tootjatel on Jõgeva sõnul soovitud tingimused täidetud, sest kõik suuremad poed ja kaupluseketid nõuavad seda. Harva tuleb tema sõnul ette, et tootja ei suuda tagada mahtu või edastada arveid elektrooniliselt. „Nendega me koostööd ei alusta või siis viivad nad oma firmas muudatused sisse. Neid juhtumeid on vähe,“ mainis Jõgeva ja lisas, et kes vähegi tahab jalga ukse vahele saada, see leiab ka lahendused.

Hea väljanägemine ei taga alati kvaliteeti

„Kauplejal on seoses taimedega vähe kohustusi,“ nentis Jõgeva. „Peame taimi kastma, kallimate taimede puhul teostame kahjuritõrjet. Ühtlasi oleme meie kohustatud vastama inspektsiooni päringutele taimepasside osas. Taimed peab passidega varustama küll tootja, kuid meie vastutame. Tavaliselt kontrollime ettevõtja tausta juba koostööd alustades. Lisaks on meil jaekaubandusettevõttena tarbijaõigustest tulenevad kohustused.“

Hansaplanti juhataja Indrek Naudi toob lisaks seadusest tulenevatele nõuetele kauplejatele veel välja aga ka hea äritava, millest tuleb kinni pidada. „Klient peab alati saama lilli ja istikuid müüvatest aianduskeskustest ja muudelt kauplejatelt hea väljanägemisega terved taimed. Haiged taimed on juba väliste tunnuste põhjal võimalik eristada,“ rääkis Naudi.

Seejuures on muidugi ka erandeid. Kõik probleemid taimedega ei pruugi Naudi sõnul koheselt välja lüüa. Näiteks mullapallidega taimede, paljasjuursete hekitaimede ja värskelt potti istutatud taimede probleemid võivad avalduda alles mitu kuud hiljem. „Seepärast tuleks alati taimede ostmisel eelistada müügikohti, kus taimede hooldus on perfektne ja kõikide taimede üldine visuaalne pilt laitmatu. See oleks esmane ja kõige usaldusväärsem kriteerium koha valikul. Odavad taimed tänavalt tähendavad tihti kahekordseid väljaminekuid taimede soetamisel,“ nentis ta.

Head IT-lahendused – koostöö üks võlusõna

Ühises koostöös on trendina Eesti tootjate poolel tekkimas veel kauba tagasivõtu võimalus, kui taimed pole enam müügikõlbulikud. Tootja paneb need oma kompostihunnikusse ja kauplejal on mahakandmisi selle võrra vähem. „Koostöö Eesti tootjate paraneb pidevalt, kuna siinsete ettevõtete materjal-tehniline baas on tunduvalt arenenud ja areneb edasi, taimed on kvaliteetsed ning saavad valmis üha täpsemalt. Hollandist on võetud üle know-how, näiteks tootmistehnikad,“ sõnas Jõgeva ja lisas, et enam pole taimede kvaliteedis suurt vahet. See vahe tuleb välja üksnes hinnas ja transpordikuludes. Lisaks arenevad järjest ka koostööks vajalikud IT-lahendused – tellimuste edastamise, laoseisu jälgimise, arvete elektrooniline edastamise võimalused.

Karol Kõrm: riskid tootja poole kaldu
Karol Kõrm: riskid tootja poole kaldu

Riskid tootja poole kaldu

Taimekasvatajate sõnul on suurte kauplejatega koostöös neil tunduvalt suuremad riskid – lepingute puudumise ja suusõnaliste kokkulepete korral võib kaup kergelt katki jääda.

Hulgimüügifirma Horticom OÜ, mille sortimendist leiab nii seemneid, väetisi, noortaimi kui muud aias tarvilikku, teeb koostööd kõigi suuremate aianduskaupluste, jaekettide, ehituskettide ja tootjatega. Kõige olulisem tingimus suurte kauplejatega koostööks on Horticom OÜ juhi Karol Kõrmi sõnul tarnekindlus ja kvaliteet ehk et õige kaup jõuaks kauplejani õigel ajal.

„Kui me räägime noortaimedest, mida tellitakse sügisel, kaup saabub aga kevadel, siis aeg-ajalt tuleb ette taimede vahetusi, sest tegemist on elava materjaliga ning pool aastat on pikk aeg, mille jooksul võib vahepeal tootmises muudatusi tulla. Kuid sellest saavad kliendid aru. Oluline on seejuures piisavalt varakult muudatustest teavitada,“ selgitas Kõrm.

Kauplejatelt oodatakse hoolt

Koostööpartneritelt ootavad tootjad taimede eest korralikku hoolitsemist kogu müügiperioodi vältel, et see ei teeks nende eelnevale tööle antireklaami. „Kindlasti peavad kaupmehed tähelepanu pöörama taimmaterjali seiskorrale - kastmisele, väetamisele, temperatuurile, vajadusel niiskusele jne. On kaupmehi, kes hoolitsevad väga selle eest, kuid on ka kauplusi, kus lilled jäävad tähelepanuta,“ selgitas Kõrm. Aianduskauplused kuuluvad tema sõnul õnneks kindlasti seltskonda, kus taimede saavad piisavalt hoolt ja tähelepanu, see on ka nende spetsialiteet. „Üldiselt võib tõdeda, et teadlikkus kasvab pidevalt ja olukord muutub paremaks,“ toonitas ta.

Hoolduse olulist toonitab ta Eesti Roos OÜ tegevjuht Annela Orasi. Suurematesse kettidesse firma oma toodangut hetkel ei paku. „Ma olen sealset kvaliteeti vaadanud ja ei poolda seal müümist. Iga kingsepp jäägi ikka oma liistude juurde. Taimed tahavad tähelepanu, erikohtlemist. See on natukene rohkem kui ehitusmaterjalide ladustamine kuskil nurgas,“ arvas Orasi.

Kitsaskohad koostöös

Küll on ta huvitatud koostööst Eesti suurimate aianduskeskustega. Tänavu kevadesse planeeritud koostöö ühega neist pole aga paraku sujunud. „Mõnda aega tagasi said kokkulepped sõlmitud. Nüüd, kui aeg on käes, ei võeta aga telefoni vastu. Kohapeal käies selgus, et lett on neil juba värviliste piltidega välismaa roose täis,“ oli Orasi nördinud. Ettevalmistused on samas tal kõik tehtud ja kaup ootamas. Täna puudub Orasil aga igasugune info, mis põhjustel koostöö hetkel katki on jäänud.

„Koostöö tootjate ja kauplejate vahel sujuks paremini, kui oleksid kirjalikud lepingud koostöö aluseks, mitte lihtsalt suusõnalised lubadused inimeste poolt. Tootmist ei ole võimalik sättida ühe kaupluse järgi hetkega. See on pooleaastane protsess,“ toonitas Orasi. Tootjale ei anna see mingit kindlust. „Ma hoian praegu kaupa kellelegi suunasõnalise kokkuleppe peale.“

Ka Kõrmi sõnul liiguvad riskid üha enam hulgimüüja/tootja poolele, kauplused ja ketid pigem ei võta riske. „Soovitakse võimalikult madalat hinda, kuid see tingib ka madalama kvaliteediga toote, mis võib kaupluses näha kehvem välja ja kergemini hävida. Üldiselt võib siiski öelda, et tingimused on läbiräägitavad ning vastaspooled leiavad alati lahendused,“ jäi Kõrm positiivseks.

Signe Sillasoo
Äripäev AS

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised