Mahetootmine muutub järjest teadlikumaks

Mahetootmine muutub järjest teadlikumaks
Mahetootmine muutub järjest teadlikumaks

Kui siiani oli levinud teadmine, et mahetootjad ei väeta ega pritsi, siis nüüd on see müüt kummutatud.

Mahetootmises on toimunud suured muudatused nii kasutatava tehnika osas, kui ka väetiste ja bioaktivaatorite kasutamises. „Tänapäeva mahetootja tehnikapargist võib leida ka taimekaitsepritsi ja väetisekülviku, et külvata erinevaid mahetootmises lubatavaid mineraalseid väetisi. Lisaks turgutatakse taimekasvu lehtede kaudu erinevate leheväetiste ja bioaktivaatoritega. Kasutatakse nii efektiivseid mikroorganisme, humiinpreparaate, aminohappeid kui ka vetikaekstrakte,“ selgitas Aive Jänes Agri Partner OÜst. „Väga paljudel mahetootjatel on külvieelseks rutiinseks tegevuseks muutunud seemnete külvieelne töötlemine, näiteks efektiivsete mikroorganismide või humiinpreparaatidega, mille eesmärgiks on kiirendada taimede tärkamist ja luua soodne kasvukeskkond. Taimede saagikuse määramisel on väga oluliseks taimede algkasv.“

Uus segamisliin tuleb appi. Kevadhooajaks 2017 on Agri Partnr OÜ soetanud endale nö väikese tehase, mis sisaldab endas  suuremat laopinda, tootmisruume ja segamisliini. „Hetkel on meil tootevalikus mitmeid tooteid, mida oleks otstarbekam nii majanduslikus mõttes, kui ka taimekasvatuse efektiivsuse mõttes, tootjatel mulda panna ühe korraga. Seni on tootjad pidanud ise erinevad tooted omavahel kokku segama või siis kasutama mitut töökorda. Uuel soetatud segamisliinil, millega saame tootjatele teenust pakkuda, on spetsiaalne arvutiprogramm, mis doseerib kokku soovitud retsepti järgi erinevad tooted ning seejärel segab need omavahel. Tootjal on muret vähem ja ajakulu väiksem. Tulevikus on plaanis tootearendusega veel edasi minna ning valmistada tootjatele ka granuleeritud kujul maheväetiseid, kuhu saaks kaasata ka rohkem ehk kohalikel ressurssidel põhinevaid tooreineid,“ rääkis Jänes.

Maheväetiste kasutamine muutub järjest teadlikumaks. Maheväetiste kasutatavat kogust Eestis on Aive Jänese sõnul raske öelda, sest kliente on igasuguseid. „Maheväetiste kasutajaid on erinevaid aga kindel on see, et järjest enam on tootjaid, kes soovivad oma muldade heaks midagi ära teha, et ei peaks muldade arvelt võlgu elama - mulla fosfori, kaaliumi ja huumusbilansi osas näiteks. Väga tublit tööd selles osas teevad juba paljud maheteraviljatootjad Eestis, kuid ega maha ei jää ka köögiviljade ja marjakultuuride kasvatajad,“ ütles Jänes ja lisas, et mahetootjate teadlikkus on tegelikult juba üsna suur ja uuritakse ise väga palju võimalusi ning samuti organisatsioonide kaudu külastatakse erinevaid maheettevõtteid ka piiri taga, kust saab ideid ja inspiratsiooni. „Palju uuringuid erinevate väetiste, kui ka sobilike sortide osas, teevad ka meie enda Eesti teadusasutused ning samuti on tootjate algatatud tootmiskatseid, mis annavad palju tagasisidet, sest eri piirkondades on mullad erinevad ja seetõttu on erinevad ka saadavad tulemused, samuti ka ilm, mulla pH jne. Tootjad pööravad järjest enam tähelepanu mullaproovide võtmisele ja analüüsimisele. Veebruaris toimuval Agri Partneri õppepäeval seetõttu plaanimegi rohkem tähelepanu sel aastal pöörata just mullale ja tasakaalustatud väetamisele mahetootmises, et mahetootmine säilitaks siiski oma esialgse idee ja mõtte - olla sõltumatu ja kasutada oskuslikult seda, mida loodus pakub,“ lausus Jänes.

Odav või kallis mahetootmine? Muldade tervendamine ja taastamine võib olla aastaid kestev protsess. Aive Jänes rääkis, et mahetootjad on leidlikud ja oskavad hästi hinnata oma põldude vajadusi ning kasutavad optimaalselt erinevaid tooteid. „Enamasti alustatakse seemnetöötlusega või näiteks kaaliumipuuduse leevendamisega oma tootmispõldudel. Need annavad ka kõige kiiremini tootjale nähtava ja käega katsutava tulemuse,“ ütles ta. „Majanduslikust aspektist vaadatuna on tootja esimene samm mullaproovide võtmine ja nende nö lahti kodeerimine, mõistmaks mis seisus mullad on. Seejärel tuleks vaadata üle, milliseid ettevõtte siseseid orgaanilisi väetiseid on võimalik kasutada, kas on selleks näiteks sõnnik, vahekultuurid või haljasväetised, ning seejärel tuleks paika panna mineraalide kasutamise kava, et tagada stabiilsed ja hea saagikusega põllud. Lisaks võiks kasutada mullabaktereid, kes aitavad taimedel omastada paremini mullas olevaid toitaineid.“

Seejuures tuleks muidugi suurt tähelepanu pöörata ka mulla liigile, mulla pHle ja rakendatavale külvikorrale. Samuti tuleks kasvatada sorte, mis sobivad mahetootmisse paremini ehk on haiguste- ja kahjurikindlamad ning vastupidavamad muudele välistele teguritele.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised