Autorid: põllumajandus.ee, Põllumajandus.ee • 5. jaanuar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti tooteid on Saksamaal kergem müüa, kui tootega kaasneb päritoluriigiga selge ja usaldusväärne kuvand, nõnda kinnitasid seminaril esinenud eksperdid ning praktikud.

1. detsembril 2016 korraldas Organic Estonia koostöös EASi, Eesti Toiduliidu ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga toidutöötlejaid, põllumehi ja mahetootjaid ühendava Saksa sihtturu seminari Tallinnas, et tutvustada kasvava Saksa turu ootusi.

Saksamaa müügi- ja kaubamärkide spetsialist Kevin Sarrwat kõneles seminari alustuseks Saksamaa toiduianeteturu numbritest: selle maht on 170 miljardit eurot ning kenasti kasvav osa sellest on maheturg, kuhu sisenemisel Eestil on suured võimalused. "Saksamaa turule sisenedes peab koostama endale strateegia," kõneles Sarrwat.  "Tuleb esmalt aru saada, kuidas Saksmaa poed töötavad - suurimate kettide nagu EDEKA ja REWE üksikud poed on oma kaubavalikus kõik iseseisvad, nõnda, et oma toodet pakkudes tuleb tegeleda iga poega eraldi. Teisalt on Saksamaal tegutsemas ka poeketid, kus kaubavaliku otsused tehakse tsentraalselt ehk kõigi keti poodide jaoks korraga. Mõlemal suunal on turule sisenejal oma võimalused - koostöös näiteks EDEKA üksikute poodidega ei pea esimese äraütlemise järel käega lööma, vaid saab kõnelede järgmise poega."

Sarrwat lisas, et sageli vajab toote tutvustamine personaalset suhtlemist, et tekiks usaldus. "Saksmaa on sellisel tasemel suhtlemisega harjunud," kommenteeris ta. Personaalselt lähenedes on võimalik tema hinnangul müüa väga erinevaid tooteid, juustust mahladeni. Seejuures on eriti oluline nö brändilugude väljaarendamine. "Eestist pärit tootel sobiks kasutada brändina oma maa lugu," kommenteeris Sarrwat.  Terve poeketi veenmisel oleks tema sõnul lisaks vaja päris kindlasti kohapealset esindajat, kes hoiab pidevat suhet poodidega.

Kevin Sarrwat julgustas Saksamaa turule sisenedes kindlasti endale esindajat valima, kes orienteeruks kohalike poodide valikus. Esindajad, kes töötavad komisjonitasu alusel, saavad ise rohkem kaasa rääkida toodete paigutusel riiulis. Ta lisas, et Eestile oleks sobilik proovida müüa niššitooteid, sest nii suuri koguseid nagu Saksmaa tavaturg vajab, Eestil pakkuda ei ole. Seetõttu on võimalused läbilöömiseks just Eesti mahetoodetel, mille tarvis on Saksamaal omad poeketid ning suured osakonnad ka tavalistes poekettides.

"Kokku on Saksamaal ligi 3500 erinevat mahepoodi. Kui täna alustada, võiks lubade hankimise järel saada tooted müügile kuue kuu pärast," arvas Sarrwat.

Saksamaal suur nõudlus mahetoodete järgi

Et saada kokku Saksa turule vajalikke koguseid, on vaja teha koostööd, soovitas Schaack. Suuremate koguste importimine vajab tootjate ja töötlejate koopereerumist.  Kaugemas perspektiivis oleks aga Eestile kasulikum, kui turule jõuaksid väärindatud tooted, nende pealt saadav kasum oleks suurem. "Soovitan, et esimese asjana tuleks eestlastel lahendada koostöö ja ühise transpordi probleem, et teil tasuks ära kaupu Saksamaale tuua."

Saksamaal on ligi 3500 erinevat mahepoodi.

Mõelda tuleks pikas perspektiivis.

Klient ostab silmadega.

Mahepõllumajanduse turg on perioodil 2004-2014 kasvanud pea kolmekordseks ning kümne aastaga on niššiettevõtlusest saanud arvestatav majandussektor terves maailmas. 172 riiki viljeleb mahepõllumajandust. Ainuüksi 2014. aastal suurenes Euroopa maheturg 7,6%. Globaalne maheturu käive oli samal aastal juba 72,5 miljardit eurot.

Meie kuvand võiks olla puhas loodus.

Oma toodetu tuleb väärindada