Autorid: põllumajandus.ee, Põllumajandus.ee • 18. jaanuar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kaunviljad on maailma rahvastiku toidus olulisel kohal kui valguallikas, paljudes Aasia ja Aafrika riikides on kaunviljadest saadav valk tihti ainus, mida inimesed saavad endale lubada. Herneseemned sisaldavad keskmiselt 23% ja põldoad 30% valku. Koduloomade, -lindude ja ka kalade jõusöötades on valgu osakaal saadud enamjaolt just kaunviljade seemnete lisamisega. Vähemoluline ei ole ka kaunviljaliste taimede ja Rhizobium bakterite koostöös seotud õhulämmastik, mis jääb peale koristust taimejäänustena mulda järgnevatele taimedele toitaineks. Seega saame öelda, et kaunviljad toidavad nii inimesi, loomi kui ka taimi.

Kaunviljad kasvavad Eestis üha suuremal kasvupinnal

Uus tulija Eestimaa põldudel on sojauba

Et elu veereks hernena

Esmakordselt tähistati ülemaailmset kaunviljade päeva kaunviljade aasta raames 2016. aasta 6. jaanuaril 36 riigis toimunud  141 erineva ettevõtmisega, millest sai osa 21 miljonit inimest.

Kaunviljade päeva tähistamisel saavad kõik soovijad lihtsalt osaleda. Selleks ei ole tarvis muud, kui  süüa kaunviljadest valmistatud toitu ja jagada seda ürituse organiseerijatega sotsiaalmeedias kasutades teemaviidet #GlobalPulseDay.

Täpsemat informatsiooni ülemaailmse kaunviljade päeva kohta leiab SIIT. 

Mati Koppel

Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor

PULSE - moodne sõna aga vana sisu