Rain Ajaots: minust jääb maha ilus mets

Rain Ajaots: minust jääb maha ilus mets
Rain Ajaots: minust jääb maha ilus mets

Eesti Erametsaliit tunnustas mullu parima metsamajandajana Rain Ajaotsa Harjumaalt. Nissi vallas Lehetu külas teraviljakasvatustalu pidav Ajaots metsast tulu ei oota, rajab noorendikke, mille eest kuninglikult hoolitseb.

Männi talus on Ajaotsad ametlikult toimetanud 1989.aasta sügisest. "Talumajapidamisega alustasime juba 1988.aastal. Riisipere sovhoosi direktor oli toona Andres Sikka, heasoovlik inimene, kes oli talude pooldaja. Tema tegi ettepaneku, et võtke algatuseks 10 hektarit maad ja proovige, kuidas hakkama saate. Tehnikat esialgu meil polnud, aga toime tulime," meenutas Rain Ajaots. Algul tegeleti talus hoogsalt ka loomakasvatusega, aga tasapisi suurendati  teravilja külvipinda ning nüüd ongi spetsialiseerutud viljakasvatusele.

Viimastel aastatel on Ajaotsad talumaadel istutanud 5 ha metsa.
Viimastel aastatel on Ajaotsad talumaadel istutanud 5 ha metsa.

Teravilja all on üle 600 hektari, metsamaad on pere valduses üle 150 hektari. Traditsiooniliselt on talutööd korraldatud nii, nagu taludes vanasti kombeks oli. Suvel tehakse põllutöid, talvel annab meestele tööd mets. Talul on oma halumasin, millega küttepuid tehakse ja kevaditi-talviti teenust osutatakse. "Talu pakub lisaks oma perele tööd kolmele inimesele, kes nii põllu- kui metsatöid teha mõistavad. Poeg Jaanus on Eesti Maaülikoolis põllumajandust õppinud, minu enda oskused on tulnud praktika käigus. Esivanemad olid kõik põllumehed ja talupidajad, olen neilt lapsest saadik õppust saanud ning alati osalenud võimalusel ka metsanduse õppepäevadel," märkis Ajaots.

"Metsa majandamine on meil pigem metsa taastootmine. Suurt tulu sellest pole tulnud, aga miinuses ka ei ole," tõdes taluperemees. "Meil pole siin olnud metsa, kus 80aastased täisküpsed kuusikud peal. Kui tuli omandireform ja hakkasid talud tekkima, siis toimus tohutu vanade talumetsade lageraie - võeti, mis võtta andis, kuniks see tegevus ära keelati. Nii et meil tuli hakata oma talumaadele uut metsa istutama. Meie kandis kasvab mets kiiresti, ehkki nii uhket puitu kui Lõuna-Eestis muidugi ei tule," jätkas ta.

Konkursi þürii hindas Männi talu metsa majandamise terviklikkust, metsauuendust, noore metsa hooldamist ning tõi eraldi esile, kuidas talumetsi majandades on tähtsustatud pärandihoidu. Näiteks ei ole metsa rajatud tänapäevaseid sirgeid kraave, vaid on taastatud endisaegne käsitsi kaevatud kraavivõrk. "Vanaisad said talukohad mõisast, mõisamets oli hästi hooldatud, kuivendustööd tehtud, kraavid sisse aetud. Sovhooside-kolhooside ajal neid metsi ei kuivendatud. Me siis võtsime kätte ja ajasime vanu kraave pidi rennid sisse ja selle tulemusel on metsanoorendikud väga hästi kasvama hakanud," kiitis Ajaots.

Rain Ajaots on metsaomanik, kes panustab peale uuendusraieid palju aega ja tööd uue metsapõlve kasvatamisele. Seda tööd on näha ülepinnaliselt hooldatud kuusekultuurides, mida ta hooldab seni, kuni kasvama pandud puud rohust ning muust võsast üle on kasvanud ja omal jõul hakkama saavad. Ehkki talu metsad koosnesid algselt vaid lepikutest ja mitteväärtuslikust puidust, usub Ajaots, et metsa istutus- ja hooldustööde tulemusena jääb tulevastele põlvedele ilus mets. Istutatud on nii kuuske, mändi kui kaske, põlised heinamaad on kuivendatud ning kasu sellest on juba praegu näha.

Raini arvates võib metsa maha võtta küll, aga ei saa lootma jääda, et loodus ise tühimiku täidab.
Raini arvates võib metsa maha võtta küll, aga ei saa lootma jääda, et loodus...

Ajaots mäletab veel oma vanaisa austavat suhtumist metsasse, seda ei kõigutanud ei nõukogude võim, 1967. aasta torm, maareformieelne segadus - seda jonnakat oma metsa eest hoolitsemise rida on ta ka ise ajanud. Hooldustöid, mida metsa juures teha, jagub igaks aastaks. "Soovitatakse noorendike hooldamist teha 2-3 aasta tagant, aga meil on metsamaad, kus rohi kasvab väga edukalt, nii et teeme neid töid igal aastal. Puhtaks on vaja raiuda ka põllukraavid. Ega see töö tulu too, aga on pikaajaline investeering. Kui maad on sulle kätte antud, tuleb nende eest hoolitseda. Näiteks on olnud palju tegemist kärsakatest lahtisaamisega; mitu aastat on olnud vaja hävinud taimi välja vahetada, pritsimisi teha ning vaadata, et metsloomad noortaimi ära ei sööks," rääkis ta.

Rain Ajaots on Vardi Erametsaseltsi liige, kes vajadusel meelsasti ühistu teenuseid kasutab ja sealset nõu usaldab.  "Väga palju ma ühistu teenust kasutanud ei ole, aga nõustamisvõimalust olen kasutanud ja metsa väljaveo teenust ning ka istutamistöödele eelnevad eeltööd, kus vaod sisse tõmmatakse, tellinud. Enamasti katsun vajalikud istutus- ja hooldustööd ise teha," märkis ta.

Kokkuhoidlikult tuleb toimetada

70aastane Rain Ajaots on põllu- ja metsamehena näinud elu jooksul erinevaid aegu. "Öeldakse, et põllumees põline rikas. Aga reaalsus on see, et kokkuhoidlikult tuleb toimetada ja asju ajada igal ajal. Kes laiutama hakkab, pikalt vastu ei pea. Siin meie kandiski oli kunagi 23 talumajapidamist, nüüdseks on neist alles jäänud 3-4. Mõistlikult ja pika perspektiiviga tuleb majandada, sest ega taevamannat ei tule kuskilt. Teraviljahinnad on muutlikud, sõltume maailmaturust," nentis ta.

Mõte, et keegi võiks oma metsamaa uisapäisa kiire tulu eesmärgil maha müüa, on Ajaotsale võõras. "Ma olen metsa poole kasvanud ja väikesest peast on sisse kultiveeritud teadmine, et metsa ilmaasjata maha ei müüda. Metsamüügist saad tulu vaid korra ja ega keegi sulle kullamägesid pakkuma ei hakka, mis su elu lõpuni rikkaks meheks teeksid. Kuidas sa vaatad järeltulevale põlvele otsa, kui oma esivanemate vara maha müüd," küsis ta retooriliselt.

Rain Ajaots on kursis uue metsaseaduse muudatustega (suuremas mahus lageraie ja nooremate kuusikute raie) ja jälginud ka detsembris toimunud protestiaktsioone. "Keskkonnaministeeriumi juures käidi uue metsaseadus vastu protestimas. Ma arvan, et asi on liiga suureks puhutud. Kõik armastavad loodust ja suhtuvad raiesse konservatiivselt, aga ma olen näinud 60aastast kuusikut, mis on täiesti küps - jah, see pole reegel, aga võimalik.  Ma ei usu, et seaduse eesmärk oleks kõik 60aastased kuusikud maha võtta. Loodus ise näitab, kas on täis kasvanud, ega inimene siin käsku anda saa. Teisalt on selge, et ega ministeeriumi mehed pole ametis vaid metsa kaitsmiseks - mängus on riigi huvid: metsa majandamine pea olema kasumlik, riigieelarvesse on raha vaja," avaldas ta. 

Ajaotsa arvates võib metsa maha võtta küll, aga ei saa lootma jääda, et loodus ise tühimiku täidab: "Istutamise kohustus peab olema, mitte see, et jäetakse vaid seemnepuud - nendest võivad osad hukkuda. Soomes näiteks on viimasel ajal kõvasti metsa raiutud, aga on ka igale poole asemele istutatud, nõutakse just kvaliteetse metsa (kuusik, männik) istutamist - nii saab edaspidi ka kvaliteetset puitu," rääkis ta.

 

70aastane Rain Ajaots on põllu- ja metsamehena näinud elu jooksul erinevaid aegu.
70aastane Rain Ajaots on põllu- ja metsamehena näinud elu jooksul erinevaid...

Pidevalt laiendatakse ja uuendatakse omi metsamaid

Viimastel aastatel on Ajaotsad talumaadel istutanud 5 ha metsa, hooldanud kultuure 5 hektaril, teinud 10 ha ulatuses hooldusraiet (7 ha harvendusraie, 3 ha valgustusraie),  11 ha ulatuses uuendusraiet (5 ha lageraie, 6 ha turberaie). Lisaks teinud vesivagusid ja ehitanud truubi ning osalenud maaparandusühistu projektis, mille raames ehitanud tee ja puhastanud kraave. Selleks aastaks Rain Ajaotsal suurt metsatööplaani pole. "Kui külmaks läheb, hakkan noorendiku äärest leppa maha võtma. See kasvab kiiresti ja hakkab muidu kuusiku serva varjutama," sõnas ta. Ehkki ametlikult pensionär, ei plaani 1946. aastal sündinud vanaperemees tubaseks jääda. "Olin suure osa oma töömehe elust töös Harju KEKis, kus tööinimesest lugu peeti. Nüüd talumehena pean ise vastutama selle eest, et elu metsas ja põllul edasi läheks ja mõtlen ikka kaasa, kuidas paremini talupidamisega hakkama saada. Ohkida pole mõtet. On vaja edasi tegutseda ja see tegutsemine ning aktiivne püsimine on kasuks ka mu enda tervisele," usub Ajaots. 

Tea Taruste
pollumajandus.ee kaasautor

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Vaklak otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

06. mai 2018

BASF otsib agronoomi

BASF UAB

26. aprill 2018

Uudised