Airi Külvet - avatud muutustele ja uuendustele

Airi Külvet - avatud muutustele ja uuendustele
Airi Külvet - avatud muutustele ja uuendustele

Airi Külveti tegevus Eesti lihaveiseturul on viimasel neljal aastal muutunud ainult olulisemaks. Endiselt juhib ta MTÜ-d Liivimaa Lihaveis, endiselt harib ta tarbijaid ning osaleb aktiivselt kodumaa mahepõllumajanduse teaduslikus aretamises ja arendamises.

Ka Puutsa talu on vahepeal kasvanud. Mahedaid lihaveiseid on selle rohumaadel nüüd 100, neist põhikarja ammesid 40. Lisaks on Airi vahepeal omandanud veel 11 hektarit karjamaad, mistõttu kogu kasutusel olev maa on nüüd endise 129 asemel 140 hektarit. Palgatöötajaid tal siiski jätkuvalt ei ole ning Airi teeb kõik ise – kuigi ütleb küll, et lähitulevikus tahaks ta vähemalt ühe inimese palgale võtta.

Liivimaa lihaveis

MTÜ Liivimaa Lihaveis, mille veiste logistika ja farmide kordineerimisega Airi tegeleb ning  mis suure tüki tema ajast ja energiast võtab, on vahepeal omandanud mõned uued liikmed. Kokku on neid nüüd 11, kuid arv võib peagi kasvada. Rohumaaveise kvaliteedikava, mis MTÜ kõrval tegutseb, alustab septembris uue programmiga, ning plaanis on enamus selle liikmed kutsuda ka MTÜ-sse Liivimaa Lihaveis astuma.

MTÜ Liivimaa Lihaveis turustab tänasel päeval ca 70 looma kuus, loomad tulevad nii liikmetelt kui ka rohumaaveise kvaliteedikava alla kuuluvatelt farmidel ning teistelt mahetunnustusega farmidest. Kogu liha töödeltakse ja müüakse mahetoodanguna. Kogused on laias laastus jäänud samaks, kuid kui vanasti sai MTÜ müüdud 40% lihast jaemüüki ja 60% restoranidele, siis nüüd on see suhe pigem vastupidi, käibe põhjal arvestades. Ketid nagu Selver ja Coop tahavad kõik küll natuke, aga regulaarselt. Lisandunud on Maxima ning Prisma. Kolmandik lihast müüakse restorani ja jaeklientidele Lätti ning pidev töö käib ka väärtliha klientidega Rootsi turul. Ka  Eesti tarbija hakkab aina enam mõistma, mis vahe on heal ja halval lihal, arvab Airi.

Sellest sügisest on ekraanil ka rohumaveise kvaliteedikavasse kuuluvate farme ja tegevust tutvustav kokasaade "Wend Veis", mille rahastus tuli kvaliteedikavade promotsioonimeetmest.

 

Ühistegevus on vältimatu

Puutsa talul läheb igal aastal umbes 10 looma tõumüüki otse teistele Eesti kasvatajatele ning kõik lihana turule minev turustatakse MTÜ Liivimaa Lihaveise kaudu. “Ma ei kujutaks ette, et meil ei oleks ühistegevust,” arvab Airi, lisades, et tema arvates on ühistegevus Eesti põllumajanduses või vähemalt veisekasvatuses ikka tõusuteel. Ilma selleta ei saaks midagi arendada.

Küsimuse peale, miks ei ole kõik Eesti tootjad organiseerunud ja miks igaüks ühistegevusest ei võida, kostab Airi: “Eks tootjarühma hea juhtimine on edu pant.” Tema arvates ei saagi tahta ja eeldada, et kõik panustaks ühtemoodi. Alati on neid tootjaid, kes lihtsalt kulgevad kaasas, ei osale aktiivselt ja ei panusta sama palju kui teised – “aga nii see asi lihtsalt käibki,” usub naine.

Liivimaa Lihaveis ekspordib praegu oma liha ka välisturgudele: iganädalaselt Riiga ning hiljuti alustati ka Rootsi restoranidega. Lihtne ei ole turule sisenemine olnud. “Lätlastega on lihtsam, nemad näevad meid kui tegijad,” teadustab Airi. “Rootslaste jaoks oleme me endiselt orjarahvas ja idaeurooplased.” Naise sõnul on see kõva surumine, et selgeks teha, mida eestlase suudavad toota ja pakkuda. Siinkohal on Liivimaa Lihaveis lõiganud kasu välisturgude promotsioonimeetmest, mida MTÜ-del võimalik taotleda on.

Tarbija harimine

Eesti tarbija harimiseks on Airi ja ühing teinud palju lisatööd, kasutanud turundustoetusi ning korraldanud koolitusi nii kokkadele kui lihtrahvale. Aktiivsed ollakse ka sotsiaalmeedias. “Negatiivse tagasisidega püüame alati tegeleda!” ütleb Airi.

Kui looma enda mahedalt kasvatamisega saavad Puutsa talu ja kõik ühingu liikmed kenasti hakkama, siis lihatoote loomise protsess on märksa keerulisem. Kõigi lisaainete ning valmistusprotsessi, mida näiteks vorstitegemine võtab, mahedaks muutmine on lihtsalt niivõrd suur töö. Viimase uuendusena on Liivimaa Lihaveis ära ostnud Luha Lihatööstuse ning tuleval sügisel on neilt turule oodata uut tootesarja, kus on pelmeenid, lihapallid, vorstid – kõik ikka mahedalt.

Uuenduslikkus, mitmekesistamine, koostöö teadusasutustega

Küsimuse peale, mida uuenduslikku Puutsa talus tehtud on, kõlab Airi vastus esialgu tagasihoidlikult, kuid siis hakkab ta ükshaaval projekte ette kandma.

Esiteks on ta hakanud ellu viima oma plaani võtta talu üheks suunaks ka pardid ja haned, kuna Eesti turul neid veel mahedalt peaaegu ei ole. “Ellu jäävad need, kes suudavad oma tootmist mitmekesistada,” usub Airi.

Praegu on talus kasvamas esimene katsepartii, edasi on vaja vaadata, kuidas töötlemine läheb. Airi ise loodab, et ehk saab ta tulevikus oma teadmiste ja kogemuste abil ka teisi MTÜ liikmeid, kel veekogu läheduses, suunata ja aidata linnukasvatuse koha pealt. Siis oleks hea juba kõigil ühiselt turustamisega tegeleda.

Järgmiseks teeb Airi koostööd Euroopa Kosmoseagentuuriga, osaledes PRIA karjatamise tuvastamise projektis katsefarmerina. Puutsal on kuus katsepõldu, igal neist asuvad katsepunktid ning Airi peab iganädalaselt mõõtma heina pikkust ja tegema pilte. Tema üleslaaditud piltide ja arvandmete põhjal ning satelliitpiltidelt tuvastatud loomühikute arvu baasil saab agentuur teha oma analüüsi tegeliku karjatamise tuvastamiseks.

See pole veel kõik. Järgmine innovaatiline projekt, millest Airi osa võtab, on Euroopa Innovatsiooni Programmi rohumaaveise klaster. Tema maadel on putukapüüdmise baas, mille abil saab tuvastada putukate arvu veistel, et siis nende andmete põhjal välja töötada, kuidas vähendada kärbeste ja parmude arvu – seda just ökoloogilisi meetmeid, mitte kemikaale kasutades.

Kuidas Airi seda kõike jõuab? “Oh, putukaprojekt on ju juba valmis, karjatamise tuvastamise projekt võtab kord nädalas mõned tunnid,” ütleb naine väga asjalikult. Ta lisab, et eks see temalt ikka omajagu pingutust võtab, aga samas on ju ka oma huvi näha, mis tema karjamaade ja loomadega toimub.

Investeeringud

MESi kaudu raha taotlemisel on Airi pidanud tõdema, et tema talu ja taotletud summa on kas liiga väike või liiga suur. 150000 eurot, mida tal vaja on, on just selline vahepealne summa, mida hästi anda ei taheta. Tehnika – veiste fikseerimispuur, niiduk ja traktor – on siiski viimaste aastate jooksul kõik välja ostetud.

Airi usub siiski, et ilma suurte toetusrahadeta Eesti põllumajandus praegusel hetkel hakkama ei saa. “See on hinnapoliitika küsimus, toetused on ju kõik tegelikult tehtud tarbija jaoks,” ütleb ta selle kohta. “Kui Euroopa Liit toetusi vähendaks, tõuseks piimahind lihtsalt selliseks, et pead ikka päris rikas olema, et piima osta.” Tema arvates vähenevate toetuste trend siiski jätkub ning küllap me tulevikus näeme, kas tarbijat on võimalik koolitada nii palju, et ta oma toidu eest oleks valmis piisavalt maksma.

Tulevikku vaadates

Kas Airi ka enesetäiendusega on tegelenud? “Olen ise käinud teisi koolitamas ning eks ma siis kõrvalt, teiste lektorite käest õpin,” räägib Airi enda tegevusest Eesti Mahepõllumajanduse sihtasutuses, mis haldab ka Eesti maheklastrit. Õppepäevadel on korraga tarkusi jagamas alati kaks lektorit, mistõttu Airil on võimalus akadeemilise valdkonna esindajatelt teadmisi omandada, ise koos nendega teisi põllupidajaid harides.

“Ma loodan, et mahepõllundus Eestis ikkagi süveneb,” kostab Airi põllumajanduse tulevikutrendide koha pealt. Ta täpsustab, et see, mida tavapõllumajandus teeb keskkonnale, peaks saama iga aastaga üha selgemaks. Seetõttu peaks nii tarbija kui tootja aina enam nägema mahetoodangu häid külgi.

Murekohad

Kui küsida Puutsa talus tootmise laiendamisel esinenud probleemide kohta, ütleb Airi positiivselt, et neid ei olegi olnud. Vahepeal pani küll linnugripp põntsu tema uuele linnuprojektile, kui tükk aega kehtis lindude väljas pidamise keeld ning pool aastat ei olnud mingeid investeeringuid võimalik teha. Nüüd on aga kõik jälle korras ka selle koha pealt.

“Eks maad on ikka Eestis kitsalt käes ja maahind tõuseb,” ütleb Airi arenemise ja suurenemise koha pealt. Niisama lihtsalt laieneda ei ole võimalik ning alati on vaja konkureerida väga suurte tootjatega.

Viimasest hoolimata kiirgab Airist vaid optimismi. Talupidaja ameti valimise üle on ta endiselt ainult õnnelik. “Ega ma midagi muud teha ei tahakski! Soome ehitajaks või koristajaks minna mul küll unistust ei ole,” naerab ta lõpetuseks.


Reve Lambur
Maaeluvõrgustik

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Uudised