Turule lubatud taimekaitse­vahendid on ohutud tervisele ja keskkonnale

Turule lubatud taimekaitsevahendid on ohutud tervi
Turule lubatud taimekaitsevahendid on ohutud tervisele ja keskkonnale

Vaatamata sellele, et taimekaitsevahendite turulelaskmine on Euroopa Liidu tasandil reguleeritud ja taimekaitsevahendites sisalduvate toimeainete heakskiitmisel lähtutakse teaduspõhistest hinnangutest, on tõstatunud küsimus glüfosaadi kantserogeense toime ja neonikotinoidide võimalikust ohtlikkusest tolmeldajatele, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.

Kui taimekaitsevahendis sisalduv toimeaine ei vasta sätestatud kriteeriumitele või ei saa välistada selle toimeaine negatiivset mõju, ei lubata toodet turule. Toimeained, mis on heaks kiidetud, hinnatakse teatud aja tagant üle ja kui leitakse, et nende ohutus ei ole enam tagatud, siis seatakse piirangud või keelustatakse aine täielikult. Kogu toimeaine hindamis- ja otsustusprotsess on välja töötatud eesmärgiga tagada taimekaitsevahendite ohutus inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale.

Enne taimekaitsevahendi turulelaskmist veendutakse selle ohutuses

Euroopa Liidu (EL) toiduohutuspoliitika aluseks on teadus. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) annab sõltumatuid teaduslikke nõuandeid õigusaktide koostamisel ja olukordades, kus poliitikakujundajad peavad tegelema toiduohutusega. Toimeainete heakskiitmine ja taimekaitsevahendite turulelaskmine on Euroopa Liidu tasandil reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega, heakskiitmise protsessile on seatud ühtlustatud eeskirjad, samuti kriteeriumid toimeainetele, mille täitmist hindamis- ja otsustusprotsessis kontrollitakse.

Euroopa Komisjon ja EL liikmesriigid lähtuvad eelkõige EFSA koostatud sõltumatutest, teadusuuringutel põhinevatest hinnangutest. Ka Eesti seisukohtade kujunemisel on peamiseks sisendiks usaldus EFSA hinnangute vastu. Lisaks EFSA-le analüüsib ka Euroopa Kemikaaliamet andmeid kemikaalide kohta, et teha kindlaks, kas need vastavad õigusaktides sätestatule, mille põhjal aidatakse Euroopa Komisjonil otsuseid teha.

Taimekaitsevahendi loas sätestatakse täpsed turulelaskmise ja kasutamise nõuded

Taimekaitsevahendi võib Eestis turule lasta Põllumajandusameti poolt antud loa alusel. Peamiseks eelduseks on, et taimekaitsevahendis sisalduvad toimeained peavad olema Euroopa Liidus heaks kiidetud eelkirjeldatud protsessi alusel. Taimekaitsevahendi loas sätestatakse täpsed turulelaskmise ja kasutamise nõuded. Näiteks määratakse loas kindlaks taimed või taimsed saadused ja mittepõllumajanduslikud alad (näiteks raudteed, avalikud kohad, laoruumid), mille puhul taimekaitsevahendit võib kasutada, ning sellise kasutamise tingimused.

Üksmeel glüfosaadi mõju kohta puudub

Glüfosaat, laialdaselt tuntud tootenimetuse RoundUp all, on maailmas enimkasutatav umbrohutõrjevahend ehk herbitsiid, millele antud EL heakskiiduperiood lõpeb 15. detsembril 2017. Glüfosaadi osas on teostatud arvukalt hindamisi ja jõutud sealjuures erinevate järeldusteni, mis on põhjustanud eriarvamusi glüfosaadi edasise kasutamise lubamise osas.

2015. aastal kvalifitseeris Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur glüfosaadi inimestele tõenäoliselt vähkitekitavaks aineks. Sama aasta EFSA riskihinnangus leiti, et selline mõju inimestele on ebatõenäoline, mida kinnitas ka 2017. aasta Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komitee. Lisaks jõuti samale arvamusele ka 2016. aastal toimunud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ning Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) pestitsiidijääkide alasel ühiskohtumisel. Hiljuti (09. novembril 2017) avaldas USA Riiklik Vähiuuringute Instituut pikaajalise uuringu glüfosaadi kasutamise kohta põllumajandustöötajate seas, milles leiti, et seos glüfosaadi ja kasvajate, sh mitte-Hodgkini lümfoomi vahel puudub.

EFSA ja Euroopa Kemikaaliameti järeldustele tuginedes esitas EK liikmesriikidele glüfosaadi heakskiidu uuendamise osas rakendusmääruse eelnõu. Seda on taimekaitsevahendite seadusandluse komitees korduvalt arutatud, kuid liikmesriigid ei ole seni suutnud kokkuleppele jõuda. Eesti on eeltoodud põhjustel kõigil aruteludel olnud glüfosaadi heakskiidu uuendamise poolt.

Viimase komitees toimunud hääletuse tulemused:

  • Vastu: Belgia; Kreeka; Prantsusmaa; Horvaatia; Itaalia; Küpros; Luksemburg; Malta; Austria.
  • Poolt: Tðehhi; Taani; Eesti; Iirimaa; Hispaania; Läti; Leedu; Ungari; Sloveenia; Slovakkia; Soome; Rootsi; Suurbritannia; Holland.
  • Erapooletud: Saksamaa; Poola; Portugal; Rumeenia; Bulgaaria.

Selgelt joonistuvad välja liikmesriigid, kus on jäädud truuks seisukohale, et taimekaitsevahendites sisalduvate toimeainete heakskiitmisel lähtutakse teaduspõhistest hinnangutest. Otsustusprotsessi suurimad mõjutajad on Saksamaa ja Prantsusmaa, kus küsimus on tõstatanud kõrgetasemelise poliitilise debati.

Kuna ka viimases taimekaitsevahendite seadusandluse komitees liikmesriigid otsusele ei jõudnud, on Euroopa Komisjonil kaks valikut – esitada komiteele muudetud eelnõu või esitada eelnõu apellatsioonikomiteesse. Tänaseks on teada, et EK otsustas kasutada apellatsioonimenetlust ja vastav komitee toimub 27. novembril 2017. Apellatsioonikomitee töötab sarnaselt teiste komiteemenetluse komiteedega ja koosneb liikmesriikide esindajatest, kuid seda juba kõrgemal tasandil. Otsus tuleb kõnealusel kohtumisel vastu võtta, sest toimeaine heakskiiduperiood lõpeb vähem kui kuu aja pärast.

Neonikotinoidsete toimeainete heakskiidu pikendamine

Neonikotinoidid kuuluvad süsteemselt toimiva putukatõrjevahendite ehk insektitsiidide klassi, mis tähendab, et toimeaine transporditakse taime kõikide osade kudedesse ja nii pakub see kaitset putukkahjurite vastu. Neonikotinoide kasutatakse kas pritsitava preparaadina või seemnete töötlemiseks erinevate põllukultuuride puhul. Eestis on neonikotinoidide peamiseks kasutusalaks just külvatava rapsiseemne puhtimine, et ennetada maakirbu tehtavaid kahjustusi kevadel tärkavale rapsitaimikule. Maakirp on väga aktiivne putukkahjur, kes massilise leviku korral on võimeline hävitama kogu kultuurtaimiku.

Taimekaitsevahendite seadusandluse komitees on menetluses kolm Euroopa Komisjoni esitatud eelnõu ettepanekut, mis puudutavad neonikotinoidsete toimeainete klotianidiini, imidaklopriidi ja tiametoksaami heakskiidu tingimusi eesmärgiga piirata nende toimeainete kasutamist.

2013. aasta riskihindamise käigus tuvastas EFSA teatud põllukultuuride puhul suure riski mesilastele, mis tulenes mitme põllukultuuri puhul kokkupuutest läbi puhitud seemnete külvamisel tekkiva tolmuga (teraviljad), mõne põllukultuuri puhul saastunud õietolmu ja nektari jääkide tarbimisest (raps) ning maisi puhul kokkupuutest gutatsiooni (tilkvee eraldumine taimelehetedest) tulemusel tekkinud vedelikuga.

Euroopa Komisjon leidis, et riskide vähendamiseks tuleb ette näha täiendavad piirangud ja esitas liikmesriikidele vastava eelnõu ettepaneku. Eelnõu kohaselt keelati turustada ja kasutada mitmete põllukultuuride, sh rapsi seemneid, mis on töödeldud kõnealuste toimeainetega.

Eesti oli täiendavate piirangute kehtestamise poolt, kuid ka selles küsimuses ei saavutanud liikmesriigid kokkulepet. Seetõttu võttis EK 2013. a vastu rakendusmääruse, mille kohaselt keelati mitme põllukultuuri seemnete turustamine ja kasutamine, mis on töödeldud kõnealuseid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahenditega, v.a kasvuhoones kasutatavad seemned.

Vastavad taimekaitsevahendite load muudeti või tühistati ning olevasolevad taimekaitsevahendite laovarud kõrvaldati aasta lõpuks. Määruses sätestati, et uus teaduslik teave tuleb läbi vaadata ja selle põhjal esitas EFSA 2016. aasta oktoobris täiendavad järeldused riski hindamisest mesilastele, mis olid sarnased 2013. aastale.

Lähtudes riskihindamise käigus tuvastatud probleemidest esitas Euroopa Komisjon liikmesriikidele selle aasta märtsis kolm uut eelnõu ettepanekut, mille kohaselt ei tohi turustada ja kasutada seemneid, mida töödeldakse kõnealuste toimeainetega, v.a seemned, mida kasutatakse kasvuhoonetes ja kus põllukultuur püsib kogu oma elutsükli jooksul.

Kuigi EK esitas eelnõu ettepanekud kolme neonikotinoidse toimeaines kohta juba märtsis, on hetkel selles otsustusprotsessis aeg maha võetud, kuna piirangute teemal on liikmesriikidelt ja põllumajandusorganisatsioonidelt Euroopa Komisjonile laekunud palju kommentaare. Mitmed liikmesriigid on avaldanud arvamust, et kuigi tolmeldajate kaitse on oluline, siis ei ole õigustatud nende toimeainete keelamine kõikide kultuuride puhul ja tuleks kaaluda lubamist tolmeldajatele mitteatraktiivsetel kultuuridel (nt teraviljad, okaspuud).   Niisamuti tuleks kasutusele võtta uusi tehnilisi võimalusi seemnete töötlemisel, mis võimaldaks riske vältida. Samuti soovitakse ära oodata EFSA uuendatud arvamus nende neonikotinoidsete toimeainete kohta.

Eesti on Euroopa Komisjonile oma seisukoha esitanud toetades neonikotinoidsetele toimeainetele seatavate piirangute (Eesti kontekstis sisuliselt keelustamise) osas esitatud ettepanekuid. On olemas piisavalt teaduslikku materjali, mis tõendab nende toimeainete negatiivset mõju tolmeldajatele ja tagamaks kõrgetasemelist kaitset tuleks riskide vähendamise võimalusena ette näha piiranguid nende toimeainete kasutamisel.

Kokkuvõte

Eesti on taimekaitsevahendites sisalduvate toimeainete heakskiidu ja heakskiidu pikendamise otsustusprotsessis lähtunud Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019 raamdokumendis sätestatud teaduslikult põhjendatud lähenemise rakendamisest. Sellele põhimõttele kindlaks jäädes on erinevate toimeainete heakskiitmisel jõutud erinevatele järeldustele hoolimata selle otsesest mõjust majandusele. Esmatähtis on tagada taimekaitsevahendite ohutus inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale ning selle hindamisel tuleb tugineda teaduslikele riskihinnangutele.


Sigmar Suu
Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised