Riigikontroll: põhjavee nitraatidega saastumise põhjuseks on väetised

Riigikontroll: põhjavee nitraatidega saastumise põ
Riigikontroll: põhjavee nitraatidega saastumise põhjuseks on väetised

Riigikontrolli hinnangul on keskkonnaministeerium asunud põhjavee kaitset täpsemalt kavandama, kuid peamiselt põlevkivi kaevandamise ning põllumajandusega seotud mõjude tõttu võtab seni veel halvas seisundis olevate põhjaveekogumite olukorra parandamine kauem aega, kui on jäänud Euroopa Liidus üldsihiks seatud aastani 2021.

Eesti 39 põhjaveekogumist on erinevatel põhjustel halvas seisundis 8 ja heas, kuid ohustatud seisundis 10 põhjaveekogumit.

Põhjaveevarud on Eestis suured ning enamikule Eesti inimestest on kättesaadav puhas joogivesi. Sellele vaatamata on Eestis üle 200 000 inimese, kelle kaevuvee headust võib halvendada põllumajandusest tulenev nitraadi- ja pestitsiidireostus, maavarade kaevandamine või ka majapidamiste puhastamata reovesi. Ka liiga intensiivne vee ammutamine võib mõjutada põhjavee kvaliteeti. Seire ja uuringud ei ole seni andnud head ülevaadet sellest, kui suur on koormusallikate tekitatav mõju põhjaveele. Andmed, mille põhjal põhjavee seisundit hinnata ja usaldusväärseid prognoose teha, ei ole paraku järjepidevad. Praegused infosüsteemid ei võimalda ka vajalikest andmetest, sh ettevõtete omaseire andmetest, saada kiiret ülevaadet. Ent lahendustega on hakatud tegelema ja see on positiivne areng.

Riigikontrolli audit näitas, et põhjavee saastumine nitraatidega on kasvanud ning nitraatide peamiseks allikaks peetakse väetiste laotamist. Ka põlevkivi kaevandamisest oluliselt mõjutatud Ida-Virumaal pole põhjavee seisund paranenud ning kaevandamislubadega pole seatud meetmeid, mis aitaksid tulevikus põhjaveele tekkivat kahju vältida.

Riigikontroll leidis, et kuigi Eestis kasutatakse väetisi Euroopa keskmisest vähem, vajab põllumajandusest tuleneva hajureostuse vähendamine senisest enam tähelepanu. Hajureostuse piiramine on eriti vajalik kaitsmata põhjaveega aladel, kus saasteained jõuavad kiiresti põhjavette. Lämmastikväetiste kasutamise piirnormid Pandivere-Adavere nitraaditundlikul alal on võrreldes tegeliku väetisekasutusega leebemad ega välista seega nitraadisaastuse kasvu. Saastamist aitaks piirata ka väetiste nõuetekohane laotamine, kuid seda ei kontrolli riik piisavalt. Viimase viie aastaga on suurenenud poole võrra ka taimekaitsevahendite kasutamine, jättes jääke põhjavette. Uuringud kinnitavad, et 17%-l keskmise sügavusega seirekaevudest, mis asuvad nitraaditundlikul alal, on vee nitraadisisaldus nii suur, et seda ei soovitata enam puhastamata kujul joogiveeks kasutada.

Põhjavee puhtus sõltub paljuski põllumeeste keskkonnateadlikkusest – toota kaitsmata piirkondades mõõdukamalt, vähendades sellevõrra tootmises vajalikke väetisi ja taimekaitsevahendeid, mis võivad jõuda põhjavette. Sellele eesmärgile peavad olema suunatud ka riigi makstavad keskkonnatoetused, mis seni pole piisavat mõju kaasa toonud.

Põhjavee saastamise toob kaasa ka asulate reovesi, mida ei koguta piisavas mahus ühiskanalisatsiooniga kokku. Probleemi ulatust põhjaveele ei suudeta aga täpsemalt hinnata, kuna nii riigil kui ka kohalikel omavalitsustel puudub ülevaade, kus asuvad ning mis seisukorras on inimeste individuaalsed reoveekäitlussüsteemid. Omavalitsused ei kontrolli, kas mahutid on lekkekindlad ning kas neid tühjendatakse regulaarselt.

Eestis on piirkondi, kus põhjavee väljapumpamine ja veevõtt olmeks mõjutavad oluliselt põhjavee seisundit. Ida-Virumaal on selleks põlevkivikaevandused, kus kaevandustest välja pumbatava põhjavee kogus on neli korda suurem kui kogu Eestis tarbitava olmevee kogus. Ehkki kaevandajate keskkonnalubadesse on lisatud leevendusmeetmeid, on nende mõju väike. Keskkonnaministeerium on tõdenud kaevandustest tuleneva mõju paratamatust. Harjumaal, kus mõju põhjaveeressurssidele on kõige suurem, on põhjaveevarusid ümber hinnatud ja ümber jaotatud, et kõigis piirkondades oleks võimalik kvaliteetset põhjavett tarbida. Liigne veevõtt rannikul võib põhjustada merevee sissetungi ning muuta põhjavee joomiseks kõlbmatuks.

Riigikontrolör Alar Karis ütles auditi tulemusi kommenteerides järgmist: „Kui minu kolleegid Iraani riigikontrollist avaldasid kuus aastat tagasi ühe oma keskkonnavaldkonna audititest, mis käsitles veevarusid, viitasid nad auditi alguses teema tähtsust põhjendades mitte mõnele valitsuse programmdokumendile, vaid nende silmis kõige pühamale, mis võimalik – koraanile. „Islamis on vesi erilise staatusega. Pühas koraanis on Allah rõhutanud, et kõik elusolendid sõltuvad veest, inimene peaks sellele mõtlema ning olema vee kui õnnistuse eest tänulik. Üks võimalus olla Allahile selle saadetud õnnistuse eest tänulik, on kasutada vett korralikult ja vältida selle saastamist,“ seisab auditis.

Kõik öeldu kõlab aktuaalselt mis tahes usu- või kultuuriruumis ja võiks olla üldiseks juhtmõtteks ka Eesti riigikontrolli auditile, mis käsitleb meie põhjavett ja selle hoidmist. Juba aastakümneid on maailmas kostnud hoiatused, et tulevased sõjad peetakse mitte nafta, vaid vee pärast. Kodus veekraani lahti keerates või kaevust vett ammutades ei kipu me paraku mõtlema sellele, et üle miljardi inimese vaevleb veepuuduses, et puhtast veest sõltub elu, majandus ja heaolu. Eesti on üks nendest õnnelikest paikadest maailmas, kus on külluslikult põhjavett ning pea igas riigi nurgas on võimalik rajada kaev ja sealt joogivett saada.

Samas on Eestis piirkondi, kus põhjavee seisund ei ole hea. Seda mõjutavad mitmed tegurid, muu hulgas põlevkivi kaevandamine, aga ka põllumajandus, kus reostus tuleb sõnniku- ja väetisehoidlatest ning taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamisest põldudel.

Ükskõik, kas keegi loeb piiblit, koraani, Mikitat või on talle püha hoopis koalitsioonilepe, elame me kõik ühel planeedil ja meie probleemid, sh puhta vee varude hoidmine ja vee säästlik kasutus, on ühised.“

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised