Kas kriis on seljatatud? Või on tegu uue reaalsusega?

Kas kriis on seljatatud? Või on tegu uue reaalsuse
Kas kriis on seljatatud? Või on tegu uue reaalsusega?

16. veebruaril koguneti Maaülikoolis agraarökonoomika ja -poliitika aastakoosolekul, et leida sektorit räsinud kriisidest see miski, millest õppida - ehk kuidas kriisist kasu saada. Täpne, aga mitte kõige optimistlikum pilt viimastel aastatel toimunust selgus analüütikute kokkuvõtetest.

Viimased aastad on põllumajanduses ja toidutootmise valdkonnas olnud keerulised. Sektorit on mõjutanud nii Venemaa impordipiirangud, piimakvootide kaotamine, sigade Aafrika katk ja ka  ebasoodne ilmastik, mis ei lase kas külvata või saaki koristada.

Kriiside puhul kerkivad alati küsimused millal see lõpeb, mida sellest kriisist tuleviku tarbeks õppida saab ja kuidas edaspidi riske paremini maandada. Agraarökonoomika ja -poliitika aastakoosoleku eesmärgiks oligi tuua kokku sektori analüütikud ja arutada võimalikke vastuseid nendele küsimustele just majanduslikust aspektist.

Rektor Mait Klaassen
Rektor Mait Klaassen

Koosoleku avasõnades lausus Maaülikooli rektor Mait Klaassen, et tema püstitaks selle teema veidi teistmoodi. „Ma arvan, et pidev erinevate kriiside rõhutamine ei ole hea nii sektorile, kui majandusele laiemalt. See moonutab olukorda ja ei mõju põllumajanduse mainele hästi. Meil on ka kriisiajal toimunud märkimisväärseid arenguid. Seega peaks tänasel päeval vaatama asju teise nurga alt – kas tegu on pigem olukorraga, mis on maaelu ja põllumajanduse uus reaalsus,“ pakkus rektor välja. „Me peame ise muutuma, õppima turundama ja ise saama hakkama.“
Ka rõhutas rektor, et olgem oma suhtumistes positiivsemad. „Ärge olge kõige vastu vaid vastu olemise pärast. Teeme nii, et kriisiga on nii nagu on, mõõdame selle ära, ütleme, et täna on meil uus reaalsus ja lähme selle teadmisega edasi, et tulevik oleks veelgi parem. Sellest, millest me täna räägime ja kuidas asja kommunikeerime, sellest sõltub üldsuse suhtumine meisse, põllu- ja maamajandusse. Soovin, et te mõtleks uue reaalsuse teemal ja ka nii seda väljendaksite,“ sõnas Klaassen.

Peale rektori sõnavõttu järgnesid analüütikute kokkuvõtted, mis lõid hea pildi viimastel aastatel toimunust.

Eve Valdvee
Eve Valdvee

Eve Valdvee Statistikaametist selgitas, millised on põllumajanduslike majapidamiste struktuuris ja tootmises toimunud muutused viimasel viiel aastal. Enne, kui jutt läks konkreetsetele numbritele tuli tal aga selgitada, mis asi on pidevalt kasutusel olev termin põllumajanduslik majapidamine. „Põllumajanduslik majapidamine on üksus, kus on vähemalt 1 hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus töödeldakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks,“ selgitas Valdvee.
Tema ettekandest selgus, et meil on hetkel 17 000 põllumajanduslikku majapidamist. „See arv on läbinud mõningase muutuse – aastal 2016 kukkus see näitaja kõvasti. Üheks põhjuseks oli siin hooldusniitmise reeglite karmistumine ja seega kadus palju hooldusniitmise tegijaid. Kahjuks vähenes ka loomapidajate arv, nii on hetkel näiteks loomadega majapidamisi vaid 7000,“ sõnas ta.
Enim on meil väikeseid majapidamisi, mille osakaal samas aasta-aastalt väheneb. Suurte osakaal aga näitab kasvu. „Siin on kasvu aluseks vajadus olla efektiivne ehk keskmised majapidamised kasvavad suuremaks ja majandavad targemalt,“ täiendas Valdvee.

Viimase viie aasta jooksul on sea- ja piimakarjakasvatuse osakaal vähenenud, teraviljakasvatajaid on stabiilselt ja kaunviljakasvatajaid on tulnud hüppeliselt juurde. „Meile teadaolevalt on sigade arv teinud läbi suure languse, see on tingitud karmistunud nõuetest kasvatamisele ja seakatkust. Seakasvatusega tegelevate majapidamiste arv on 750lt langenud 150le ajavahemikul 2013-2017. Samas ei ole sigade koguarv nii palju kukkunud, mis näitab, et ära on kadunud pigem väiketootjad. Piimalehmade osas on seis paranenud viimasel aastal, seal on samuti väiketootjate osakaal vähenenud. Hea meel on sellest, et piimatoodang lehma kohta on meil ideaalne, oleme ELis II kohal Taani järel. Kui teraviljakasvatuses on pinnad olnud viimasel viiel aastal 300 000 -350 000 ha vahel, siis saak on oluliselt kõikunud: 2016. aastal langes saagikus järsult ja tänavust hooaega kimbutasid ilmaolud koristuse ajal.“
Valdvee lisas, et statistikuna on huvitav jälgida pilti kaunviljakasvatusest. „Kui 2013. aastal kasvatati meil kaunvilja 12000 hektaril, siis nüüd juba 65 500 hektaril. Lisaks pinnale on kasvanud ka saagikus.“

Eve Valdvee võttis oma ettekande kokku nii: „Kokkuvõtvalt tuleb selgelt välja see, et põllumajandus ei ole tavapärane majandusharu - väga selgelt on näha, et ilm on siin suurim mõjutaja. Lisaks ootamatud veterinaarteemad nagu näiteks seakatk ja järjest enam karmistunud nõuded toomiseks, mis viivad sektorist väiketootjad,“ võttis ta teema kokku.

Katre Kirt
Katre Kirt

Katre Kirt Maaeluministeeriumist tõi välja makromajandusliku poole, rääkides lahti EAA (Economic Accounts of Agriculture) uuringu, mis kajastab põllumajanduse majandusliku arvepidamise tulemusi aastatel 2008-2017.
„Uuringu eesmärk, mis kajastab laiemat makromajanduslikku pilti, on koguda kokku põhjendused, miks on vaja toetada sektorit. Numbrite aluseks on Statistikaameti ja Maaeluministeeriumi andmed. Meie võrdleme kogu majandusharu toodangut, lisame siia ka mõned tootmisega seotud toetused ja siis hakkame maha võtma kulusid, nagu näiteks kulud tootmissisenditele jm.“ selgitas tausta Kirt.

Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus on kolmandiku võrra kõikunud aastatel 2008-2017. „Turult saadav tulu on 2017. aastal pöördunud tõusule nii toodangu mahu suurenemise kui hinnatõusu arvelt. Pool väärtusest toob taime- ja loomakasvatus. Taimekasvatuses tuleb ligikaudu pool väärtuse kasvust koguse arvelt. Näiteks teravilja ja rapsi toodangu väärtus moodustab taimekasvatustoodangust 47- 66%, nende kasvupind on suurenenud aga vaid 5% - seega tuleb tõus vaid saagikuse tõusust. Ka loomakasvatuses tuleb 2/3 väärtuse kasvust mahu arvelt – näiteks piima toodangu väärtus moodustab loomakasvatustoodangust 47-59%, piimakus on suurenenud viimase viie aastaga 35% ja toodangu maht 14%,“ rääkis Kirt.
Vahetarbimises kasutatavate sisendite hinnatase on püsinud viimased aastad stabiilne ja vahetarbimise osatähtsus toodangu väärtuses on kõrge.

Kirt tõi välja, et kahjuks on viimastel aastatel tootlikkuse tõstmiseks põhivara uuendatud suurema hooga kui toodangu väärtus on suurenenud ehk teisisõnu tehtud investeeringud ei tooda piisavalt tagasi. Hea on aga see, et tööjõu tootlikus suureneb.

Ilma toetusteta sektor ära ei majandaks. „Toetuste osatähtsus tootmisteguritulus on suur ning välisteguritega toimetulek on sõltunud viimased kolm aastat toetustest. Tootmisteguritulust kaetakse välistegurite ehk tööjõukulu, intressi ja rendimaksete kulu. Ilma toetusteta ei oleks suutnud sektor 2015-2017 välistegurite kulu katta, sest välistegurite osatähtsus tootmisteguritulus on 2015-2017 üle 51%,“ ütles Kirt.

Kirdi arvamus oli, et ennatlik on öelda, et kriis oleks möödas. Ettevõtja peab arvestama sellega, et efektiivne tootmine koondub suurematesse ettevõtetesse, palgatööjõu osatähtsus suureneb kindlasti ning jätkub surve töötasule.

Marju Aamisepp
Marju Aamisepp

Viimase statistilise ülevaate tegi Marju Aamisepp Põllumajandusuuringute Keskusest, rääkides lahti millised olid põllumajandustootjate majandustulemused aastatel 2014-2016.
„Minu ettekande aluseks on FADN põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas, mis loodi juba 1965. aastal, et analüüsida põllumajanduslike majapidamiste sissetulekuid ja majandustulemusi,“ ütles Aamisepp. „Selle andmebaasiga on seotud pea viis miljonit majapidamist ja esindatud on 90% põllumajanduses kasutusel olevast maast. Meie valimis ei ole neid hobi – ja väiketootjaid, kes midagi ei tooda. ELis on valimis 80 000 tootjat ja Eestis on analüüsis 660 majapidamist, kellelt me küsime igal aastal andmeid. 2016. aastal kogusime kokku 661 tootja andmed – neist 51% olid FIEd ja 42% äriühingud.“

Ka Marju Aamisepa ettekandest selgus, et 2016.aasta oli põllumajanduses raske. „Taimekasvatustoodangu väärtus vähenes 21% ja saagikusnäitajad olid viimase viie aasta madalaimad, ka vilja müügihind oli madal. Loomakasvatustoodangu väärtus vähenes 4%, see oli põhjustatud tegevuse lõpetamisest või loomade arvu vähenemisest. Piima realiseerimishind jäi samale tasemele, mis 2015. aastal, olles 234 eurot tonn. Veiseliha kokkuostuhinnad on viimasel kolmel aastal olnud languses ja sigade teemadel juba eelnevalt räägiti – katk ja madalad kokkuostuhinnad on viinud nii sigade kui ka seakasvatajate vähenemiseni. Meie valikus olnutel vähenesid ka saadud toetused 6% võrra,“ rääkis Aamisepp.

Aamisepa sõnul on kogutoodangu väärtuse suhe kogukuludesse viimase seitsme aasta madalaimal tasemel, nii ilma kui ka koos toetustega. Samuti on netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta ja ettevõtjatulu tööjõu aastaühiku kohta viimase seitsme aasta võrdluses kõige madalamal tasemel. „Toetused moodustasid keskmiselt viiendiku põllumajandustootjate sissetulekutest. Ettevõtete varad on kasvanud, koos sellega ka kohustused,“ lisas ta.

Kas kriis on seljatatud? „Tunnetuslikult võib öelda, et möödunud aasta ei tule nii halb kui seda oli 2016. Igast kriisist tuleb aga kindlasti õppida. Ära ei tohi unustada ka seda, milline roll on õppimisel, nõustamisel ja info levitamisel,“ sõnas Aamisepp.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised