Milline oli põllumajandus­saaduste ja toidukaupade väliskaubandus aastal 2017?

Scandagra Eesti laadimas 25 000 tonnist kollase herne laeva Muuga TK sadamas
Scandagra Eesti laadimas 25 000 tonnist kollase herne laeva Muuga TK sadamas

Möödunud aasta oli põllumajandus- ja toiduainesektoris elav väliskaubanduse aasta. Nii import kui ka Eesti päritolu kaupade eksport saavutasid üheaegselt taasiseseisvunud Eesti kõrgeima taseme.

Kahesuunaline kaubavahetus toimus küll kõigi maailma regioonidega, ent lõviosa tehingutest jäi siiski Euroopa, ennekõike EL-i siseturu piiresse, kirjutab maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna peaspetsialist Marie Allikmaa.

 

Joonis 1. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubavahetus 2017
Joonis 1. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubavahetus 2017

Jooksevhindades eksporditi 2017. aastal Eestist põllumajandussaadusi ja toidukaupu kokku hinnanguliselt 1,2 miljardi ja imporditi Eestisse 1,5 miljardi euro eest. Võrreldes eelneva aastaga hoogustus kaubavahetus märgatavalt – eksport kasvas aastases võrdluses 9% ja import 6%. Impordist tempokamalt kasvanud ekspordi mõjul kahanes kaubavahetuse puudujääk 347 miljoni euroni.

27% põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist moodustas 2017. aastal re-eksport ehk imporditud kaupade taasväljavedu. Eestis toodetud või töödeldud kaupade müük välisturgudele edenes vahenduskaupade ekspordist oluliselt paremini: aastaga kasvas Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu 12%, ulatudes detsembri lõpuks hinnanguliselt 868 miljoni euroni, seda pärast kahte eelnevat langusaastat.

Joonis 2. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubavahetus 2013-2017, mln €
Joonis 2. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubavahetus 2013-2017, mln €

Vankumatult hoidis kolmandat järjestikkust aastat peamise ekspordiartikli positsiooni nisu. Neljandik kogu 2017. aasta eksporditulust tuligi kolme põllumajandussaaduse – nisu, toorpiima ja odra väljaveost. Enim imporditi toidukaupadest toidulisandeid, röstitud kohvi ja kastmeid. Töötlemata kaupade osakaal ekspordis oli sarnaselt eelnevatele aastatele 37%. Kui ekspordi puhul oli tegemist valdavas osas välismaistele tööstustele müüdava toorainega, siis töötlemata kaupade impordis (23%) domineerisid lõpptarbijatele suunatud kaubad.

Joonis 3. Ekspordi ja impordi struktuur 2017
Joonis 3. Ekspordi ja impordi struktuur 2017

Peamised sihtturud 2017. aastal olid naaberriigid Soome, Läti ja Leedu. Kaupade müügist nendele kolmele turule saadi kokku 53% kogu eksporditulust ehk enam kui ülejäänud eksportturgudelt kokku. Importturgude jaotus oli oluliselt mitmekesisem. Viiest peamisest imporditavate kaupade päritoluriigist – Leedust, Soomest, Saksamaalt, Poolast ja Lätist – imporditi kokku 512 miljoni euro väärtuses toidukaupu, mis moodustas 35% kogu impordist.

Ekspordi kasv oli laiapõhjaline, ent suurim aastane kasv toimus siiski hariliku nisu (+31 miljonit eurot) ja toorpiima (+25,3 miljonit eurot) kui kahe peamise ekspordiartikli ekspordikäibes, seda vaatamata eelnevate aastate kõrgele võrdlusbaasile. Aasta keskmise hinnaga 153 EUR/kg eksporditud nisu väljaveo hoogustumine tugines peaasjalikult väljaveo mahtude suurenemisel. Import suurenes 2016. aastaga võrreldes enim mujal nimetamata toiduainete (+14,7 miljonit eurot) ja sealiha (6,1 miljonit eurot) puhul. Toorpiima liikus 2017. aastal varasemast oluliselt enam (+6,8 miljonit eurot) ka vastassuunas. Kui toorpiima ekspordi kasvumootoriks oli ennekõike kõrgem keskmine kokkuostuhind (33,3 EUR/kg), siis toorpiima importi vedas kasvanud nõudlus.

Riikide lõikes kasvas eksport enim Saudi Araabiasse (+27,4 miljonit eurot), Soome (+24,7 miljonit eurot) ja Lätti (+21,1 miljonit eurot). Saudi Araabia ja Soome puhul toimus suurim elavnemine teravilja ekspordis, Läti puhul vedas kasvu toorpiim. Lätiga toimus üleüldine kaubavahetuse hoogustumine – ka import suurenes aastases võrdluses enim just Lätist (+23,7 miljonit eurot), kust toodigi suuremas mahus peamiselt töötlemata piima. Lätile järgnesid impordikäibe kasvu poolest Poola (+21,1 miljonit eurot) ja Saksamaa (+20 miljonit eurot), kust osteti eelneva aastaga võrreldes enam vastavalt sealiha ja kaubagruppi „mujal nimetamata toiduaineid“ kuuluvaid tooteid.

Negatiivses suuna liikus kuivatatud herneste (-11,7 miljonit eurot), tapaloomaks mõeldud eluslehmade (-6,1 miljonit eurot) ja soolatud idalõhe (-4,6 miljonit eurot) eksport. Kuivatatud herneste ekspordi vähenemise taga oli India turu äralangemine. Lehmade eksport kahanes enim Poola ja lõhe väljavedu Saksamaale. Import kahanes suurimas mahus erinevate jookide, peamiselt Suurbritanniast toodavate viskide (-31 miljonit eurot) lõikes.

Import kahaneski enim viskide lähteriigist, Suurbritanniast (-27 miljonit eurot). Juba oluliselt väiksema langusega järgnesid Prantsusmaa (-5,1 miljonit eurot) ja USA (-4,9 miljonit eurot). Kõigi nimetatud turgude puhul oli impordi vähenemise peamiseks põhjuseks kange alkoholi sisseveo kahanemine. Eksport vähenes enim Saksamaale (-13,9 miljonit eurot), Indiasse (-9,7 miljonit eurot) ja Iraani -(8,6 miljonit eurot) ajendatuna peamiselt vastavalt nisu, herneste ja odra väljaveo vähenemisest nendesse riikidesse.

Marie Allikmaa
Maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna peaspetsialist

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Dotnuva Baltic otsib müügijuhti / tootejuhti

DOTNUVA BALTIC AS

25. mai 2018

Uudised