Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 7. august 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti ettevõtjail on hollandlastelt paljugi õppida

Hollandi põllumajandusminister Carola Schouten ja Eesti maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastasid vastastikuse mõistmise memorandumi
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
12.-13. juunil väisas Hollandi kuningas Willem-Alexander Eestit. Kuninga visiidi raames toimus seminar „Innovatsioon põllumajanduses“ ning Hollandi põllumajandusminister Carola Schouten ja Eesti maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastasid vastastikuse mõistmise memorandumi.

Uurisin maaeluministrilt, mis on see sõnum, millele meie põllumajandustootjad peaksid mõtlema tegemaks koostööd Hollandi ettevõtjatega. Maaeluministri Tarmo Tamme sõnul on Holland, kui edukas põllumajandusmaa, Eestile eeskujuks põllumajanduse arendamise, strateegilise planeerimise, moodsa töökorralduse ja eduka turundusega. „Hollandi lisandväärtus haritava maa kohta on neli korda kõrgem Euroopa Liidu keskmisest, hoolimata sellest, et nende keskmine ettevõte on keskmiselt väiksem Eesti tootmisest. Põllumajandus on Hollandis üks riigi prioriteetsetest sekoritest ja imetlusväärne on fakt, et Holland on põllumajandussaaduste eksportijana saavutanud maailmas USA järel teise koha. Holland panustab väga palju innovatsiooni ja ekspordiarendusse. Aga Holland ei ekspordi üksnes põllusaadusi, tänaseks on üha suurema tähtsusega moodsate põllumajandustehnoloogiate eksport, mis ilmestab sektori ja teaduse-arenduse ühistöö vilju. Järjepidev koostöö teadusasutustega, lakkamatu innovatsioon ning ekspordiarendus võiksid inspireerida ka meie põllumajandustootjaid ja organisatsioone,“ tõi minister positiivseid näiteid.

Tugevdati riikidevahelist koostööd

13. juunil toimunud seminaril „Innovatsioon põllumajanduses“ allkirjastasid Hollandi põllumajandusminister Carola Schouten ja meie maaeluminister Tarmo Tamm vastastikuse mõistmise memorandumi, mis on hea tahte märk tihendamaks riikidevahelist koostööd.

„Hollandile pakuvad huvi Eesti digilahendused ja meie soovime laiendada teadus- ja arendusalast koostööd, et tekiks ühiseid arendusprojekte. Näiteks on Hollandis toimiv süsteem antibiootikumide ja teiste anti-mikroobsete ainete seireks loomakasvatuses ja meie ametkonnad saavad Hollandi kogemustest õppida. Lisaks ametkondlikule koostööle loodame näha uusi ühistegevusi ülikoolide ja kõrgemate koolide vahel. On väga rõõmustav, et Hollandi ettevõtted tunnevad huvi Eesti maamajandusesse investeerimise vastu,“ rääkis minister.

Eesti maaeluminister ja Hollandi põllumajandusminister
Foto: Maaeluministeerium

Moodne ringmajandus

Seminaril tegid ettekanded Hollandi põllumajandusministeeriumi ja innovaatiliste ettevõtete esindajad. Räägiti põllumajanduse arengutest, era- ja riigisektori koostööst ning edufaktoritest välisturgudele sisenemisel. Samuti sai näha visiooni moodsatest tuleviku piimafarmidest, kus toimub täielik ringmajandus ehk ühe tootmisprotsessi jäätmed ja kõrvalsaadused on sisendiks teisele. Lihtne näide siin on selline, et ettevõtjal on lehmad, kellele ta ise kasvatab ja töötleb sööda ja saadud piimast teeb ise kohapeal piimatooted ning farmil on veel tapamaja ja lõpuks saadakse ka lihatooteid toota ja müüa. „Juba praegu on Eestis tootjaid, kes töötlevad piima ja turustavad oma piimatooteid otse, näiteks Nopri talu, Pajumäe talu, Saidafarm. On ka tootjaid, kes toodavad kogu loomasööda või energia oma farmis, aga nende loetelu läheks liiga pikaks. Uus suund põllumajanduses on ka ringmajandus, kus ühe tootmisprotsessi jäätmed ja kõrvalsaadused on sisendiks teisele,“ selgitas tausta Tamm.

Rõhk ekspordile

Maaeluministri sõnul on Eestil oluline praeguses majandusarengu etapis panustada koostööle ja ekspordile. „Hollandis on see etapp juba läbitud ja ligi 100-miljardine põllumajanduse ekspordikäive on selle tõestuseks. Eesti riik paneb õla alla seal, kus investeeringud käivad üksikule ettevõttele üle jõu. Eesmärgiks on aidata meie tootjatel edukalt konkureerida eksporditurgudel. N-ö „suured kogused Eesti moodi“ on maailmaturu mõistes ikkagi niši-tooted ja meil on vaja oma nišš maailmas üles leida ja leiame, et seda on koostöös ehk lihtsam saavutada,“ sõnas ta.

Meie väiketootja jaoks on siin aga küsimärgiks võimekus investeerida tänapäevasesse tipptehnikasse mis asendaks inimtööjõudu. Tarmo Tamm on veendunud, et inimtööjõud ega ka ettevõtte suurus polegi iseenesest ju probleem. „Piima- ja sealiha tootjad on Eestis ja Hollandis sarnased ja Eesti ettevõtted pole Euroopa keskmisega võrreldes sugugi väikesed. Investeerida on lihtsam neil ettevõtetel, kel õnnestub jätkusuutlikkult tootlikkust kasvatada. Siin ei pea ma silmas pelgalt saagikust või piimaandi, vaid tootlikkust just selle majanduslikkus mõttes ? olgu see siis lisandväärtus ühe hektari või tööjõu ühiku kohta. Nii väikestel kui ka suurtel tootjatel võivad olla väga head oskused investeerida ja riske hallata,“ rääkis Tamm. „OECD uuringute põhjal kasvatasid Eesti piimakarjad tootlikkust võttes kasutusele rohkem ressursse samal ajal kui Hollandi tootjad vähendasid kulusid. Kui räägime tipptehnikast, siis selle kasutuselevõtt on ettevõtja ratsionaalne otsus – kui lüpsirobotid teevad töö efektiivsemalt ära kui töötaja, siis selline investeering tasub end ka ära. Ka väiketootjate põldudel toimetab uusi nutikaid masinaid, nt küüslaugukombain, mis tootja elu lihtsamaks teevad. Tegelik elu on näidanud, et väikesed farmid võivad edukalt majandada ja pahatihti kipume ära unustama, et majanduslik suurus ei sõltu hektarite arvust, on ju Eesti keskmine ettevõte hektarite või loomade arvu poolest rikkam kui Hollandi oma.“

Seminaril Hollandi kogemusi kuulamas
Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Hollandlased tegid eestlastele meie vabariigi sajandaks sünnipäevaks toreda kingi – aretasid uue tulbisordi ’Eesti’.

Tulp ’Eesti’ sai endale ametlikult nime ja sertifikaadi 13. juunil Tallinnas, kui Eestit külastas Hollandi kuningas, tema majesteet Willem-Alexander ning kohal viibisid ka Eesti president Kersti Kaljulaid, Hollandi põllumajandusminister Carola Schouten ja Eesti maaeluminister Tarmo Tamm.

Selle uue tulbisordi ’Eesti’ aretas Hollandi sibullillede kasvataja ja aretaja JUB Holland. JUB Holland on traditsiooniline Hollandi perefirma, mis tegutseb juba aastast 1910. JUB Holland kasvatab ja aretab väga kvaliteetseid lillesibulaid ning on oma pikaaegse panuse eest võitnud ka mitmeid prestiižseid auhindu. Aastaid on nende aretatud lillesibulad esindatud näidisistutusalades maailmas suuruselt teises Keukenhofi lilleaias Hollandis.

 

Häkaton koondas põnevad ideed ja mitmekülgsete teadmistega noored

Lisaks tutvustati seminaril osalejatele 8.–10. juunil Tallinnas toimunud põllumajandusteemalise häkatoni „Tech for Agriculture“ kolme parima tiimi töid, sealhulgas võitjat Bird's AI, mis võimaldab peaaegu reaalajas põllukultuure monitoorida.

Küsimusele, milline oli ministri arvates parim häkatoni idee, vastas Tarmo Tamm, et kõik osalenud noored väärivad tunnustust. „Ligi sada noort inimest Eestist ja mujalt panid oma pead ja parimad ideed kokku, et nädalavahetuse jooksul valmis teha uus IT-rakendus ning äriplaan. Meeskonnad moodustasid IT arenduse või turunduseksperdid, aga ka ettevõtjad, noortalunikud ja teadlased ja kõik meeskonnad on tunnustust väärt! Arvan, et häkatoni peamine töövõit ongi see, et kokku said põnevad ideed ja mitmekülgsete teadmistega noored, et põllumajandusele uusi innovaatilisi lahendusi pakkuda. Häkatoni ideed polnud pelgalt näpuharjutused, sest kõigil üheksal võistleval tööl ja meeskonnal on võimalus oma mõtted ka reaalselt teoks teha,“ vastas Tamm. „Näiteks võidutöö BIRDS-AI meeskond pakkus välja uue algoritmi rakendamaks satelliidifotosid kaugseireks – olgu siis saagi ennustamiseks või toetusaluste põldude kontrollimiseks ja seda osaliselt ka tehisintellekti abil. Sel tööl on potentsiaalne võimalus avalikke teenuseid arendada, aga ka erafirmad, näiteks kindlustused, tunnevad selle vastu huvi. Teise koha võitnud töö „Dude, where is my tractor“ kuulub jagamismajanduse valdkonda: uus portaal looks võimaluse põllumajandustehnika laenutamiseks ja jagamiseks ja ma loodan, et varsti on see kasutusel ka Eestis. Kolmanda koha võitnud idee meeskonnalt BUZZ-UP kavatseb „õpetada“ tehisintellekti mesilaste stressi ja selle põhjuseid mõõtma. Idee on lihtne: tarusse paigaldatud sensorite abil mõõdetakse heli ja vibratsiooni, et tehisintellekti abil anda mesinikule äppi abil häiretest tarus teada. Kui see idee teoks teha, siis võib sellest saada uus teenus mesinikele üle maailma.“

Minister täiendas, et lisaks kolmele võidutööle oli ka mitmeid teisi uuenduslikke ideid ja pelgalt arendustiimis osalemine on kindlasti hea kogemus. „Häkatoni puhul kehtib olümpia-deviis: tähtis pole võit vaid osavõtt! Aeg näitab, kas idee-häkatonist sünnib ka ettevõte, kes suudab oma mõtte lõpuni teoks teha, aga hoian kõigile pöialt.“

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960