Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 6. detsember 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põllumehed Hiina põllumajandust uudistamas

Põllumehed Hiina põllumajandust uudistamas
Foto: Jaanika Mirka
Oktoobris käis Syngenta koos grupi põllumajandustootjatega Hiinas, et tutvuda kohaliku põllumajandusega.

Külastasime Hiina Rahvuslikku Põllumajandusuuringute Keskust Xia`n-is, Shaanxi provintsis, kus lisaks tavapärasele katsejaama tööle katsetati näiteks mullata kasvatussüsteeme (taimede kasvatamine toitelahuste baasil, hüdropoonikal) ning taimede kasvatamist täielikult kontrollitud kasvukeskkonnas (nn. kasvatuskapis), kus on võimalik reguleerida sisuliselt kõike alates valgusest kuni taimede väetamiseni. Katsetamisel oli ka kasvhoonekultuuride kasvatamine Põhja-Euroopa looduslikest metsadest pärit turbamuldadel. Katsekeskuse üks eesmärke on uute tehnoloogiate aktiivne tutvustamine ja juurutamine põllumajandustootjate seas ning keskus teeb koostööd erinevate riikidega, sealhulgas riikidega Euroopast.

Külastati Hiina Rahvuslikku Põllumajandusuuringute Keskust Xia`n-is
Foto: Jaanika Mirka

Xia`ni ümbruse piirkond on väga vana põllumajanduspiirkond, kus esimese kultuurina oli laiemalt levinud hirss. Täna on piirkonnas põhilised teraviljakultuurid talinisu ja mais, kusjuures piirkond jääb Hiina kuulsasse maisikasvatusvöötmesse, kus koristatakse kaks maisisaaki aastas. Olenevalt sordist külvatakse maisi maist juuni lõpuni ning koristatakse septembris, või toimub külv novembris ning koristatakse veebruaris. Tüüpiline viljavaheldusplaan on nisu-mais ning nisu-mais-maguskartul või vahekultuur.

Kuigi riisisorte on Hiinas üle 10 000, kasvatatakse riisi peamiselt lõunas, kuna seal on selleks sobiv kliima. Seetõttu on Xia`ni piirkonnas toiduna populaarsed eelkõige nisusaadused - nuudlid, pelmeenid ja Hiina aurutatud sai. Põhja-Hiinas kasvatatavad talinisu sordid on sarnased meil kasvatatavatele ning neist saab teha ka tavapärast saia, kuid lõuna pool kasvatatav nisu tüüp selleks ei sobi. Nisu kasvatatakse lisaks õlletootmiseks, kuhu on kaasatud Saksa investorid ning kus rakendatakse Saksa õlletootmistehnoloogiaid. Talinisu külvinormiks on väidetavalt 200 kg/ha ning keskmine saak 8 t/ha. Külv toimub oktoobris ning taimed tärkavad keskmiselt kümne päevaga. Keskmine proteiinisisaldus nisul on vahemikus 13-15%. Loomasöödana eelistatakse maisi.

Maa kuulub riigile. Põllumaa on Hiinas riigi omand ning põllumajandustootjal on võimalik seda sihtotstarbeliselt kasutada, kui ta sõlmib selleks pikaajalise kasutuslepingu, samuti võib riik anda põllumaa kasutada tervele külale-kogukonnale. Kuna maapiirkonnas elab palju vanureid, propageeritakse nn. potipõllumajandust ning riik tagab, et vanemaealiste kasvatatud põllusaadused ostetaks ära, sest nii on neile tagatud vajalik lisaelatis.

Põllumajandustootja, keda külastasime, kasutada oli ca 4 ha maad. Kuigi nimetatud hektarite arv tundus esialgu uskumatult väike, selgus hilisemal kontrollimisel, et keskmine põllumajandusettevõtte suurus piirkonnas on vaid 2,2 ha, mis mägist maastikku arvestades on mõistetav. Suuri põllupindasid haldavad riiklikud põllumajandusettevõtted.

Tüüpiline põllumajandusettevõte kasvatab väga erinevad kultuure, sh on levinud köögivilja- ja lillekasvatus, mis, arvestades kohalikke toitumistavasid, suurte linnade lähedust ja linnapilti, on igati loogiline. Köögivilju süüakse Hiinas palju ning võibolla just seetõttu ülekaalulisi inimesi tänavapildis praktiliselt ei näe. Puuviljadest on piirkonnas populaarsed õunad, pirnid, virsikud, kuid ka näiteks hurmaad, marjakultuuridest viinamarjad ja maasikad. Puuviljaaedades pannakse veel koristamata, õrnematele puuviljaliikidele ümber plastikkott, et neid vigastuste ja kahjurite eest kaitsta. Viljapuude, kuid ka tavalistele puude tüvedel asulates lubjatakse sageli nn. kajurivöö, et takistada kahjurite liikumist puude võradesse.

Üks tulusamaid tegevusi suurlinnade ligidal tegutsevatele põllumeestele on puuistikute müük, mis toob sisse rohkem, kui näiteks nisukasvatus. Xiani ja Bekingi probleem on nimelt Gobi kõrbest saabuvad liivatormid ning liiva tuulega edasikandumise takistamiseks istutatakse linnadesse palju puid. Umbes meetripikkuse puuistiku hind on ca 400 jüaani (s.o. ca 50 eurot).

Taimede kasvatus täielikult kontrollitud kasvukeskkonnas, nn. kasvatuskapis.
Foto: Jaanika Mirka

Loomakasvatuses on piirkonnas levinud sea- ja linnukasvatus. Üheks kuulsaimaks Hiina toiduks on Pekingi part, mis on olnud traditsiooniliseks Hiina toiduks juba väga pikka aega. Väidetavalt pudenes jõgede mööda liikuvatest riisilaevadest maha riisi, mistõttu ujus neil järel palju parte ning just siit olevat partide laialdasem tarbimine toiduks alguse saanud. Tänases pardikasvatuses kasvatatakse parte 45 päeva tavapärases keskkonnas, sellele järgneb 15 päeva sundtoitmist neli korda päevas, mille järel kaalub part lõpuks 4-5 kg.

Hiina üks tuntud kaubaartikleid on pärlid, sealhulgas on Hiina väidetavalt ainus maa, kust saab roosasid ja lillasid pärleid. Nende tootmiseks kasvatatakse kindlaid liike mere- ja järvekarpe, järvekarpide pärlid on odavamad. Pärlid moodustuvad karbi kaitsefunktsiooni tulemusena – karpi sattunud (tootmise puhul inimese poolt täpselt pandud) liivaterade ümber moodustub kaltsiumiühenditest kaitsekiht, millele pärlmutterpigment annab soovitud läike. Ühest järvekarbist saab umbes 30 pärlit ning nende kasvatamiseks kulub aastaid.

150 000 tonni siidi aastas. Xia`n on ajalooliselt siiditee alguseks ja seetõttu käisime uurimas, kuidas siidi toodetakse. Siid avastati Hiinas ca 600 a. e. Kr. Siidiliblikas toitub mooruspuu lehtedest, üks isend muneb kuni 600 muna ning kooruvad vastsed (röövikud) moodustavad täiskasvu saavutamisel, nukkudes kahte tüüpi kookoneid. Soojal ajal on ühes kookonis üks röövik (rahvakeeli siidiuss) ning kookon ise väiksem. Sügisese jaheduse ajal nukkuvad kookonis aga kaks siidiliblika röövikut ja kookon ise on seetõttu suurem, viimast nimetatakse inglise keeles hellitavalt Honeymoon cocon.

Ühest kookonist saab ca 1 km siidiniiti, millest tehakse siidiriiet, kuid ka näiteks haavaniiti. Suuremaid kookoneid kasutataks tekkide-patjade täitematerjalina – see ei lähe tükki ning on antiallergiline. Niidi kättesaamiseks pannakse kookonid puhtasse vette ning peale mõningast seismist on niit kookonist lahtikerimiseks valmis. Protsessi käigus saadavat proteiinirikast nuku kesta kasutatakse näokreemide valmistamisel. Ligi 80% kogu maailma siidist toodetakse Hiinas, s.o. ca 150 000 tonni siidi aastas.

Syngenta tänab kõiki põllumajandustootjaid, kes õppereisil osalesid.

Jaanika Mirka

Syngenta Eesti

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960