Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 26. oktoober 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tuuli Vaarak: Kogemus ja läbimõeldud majandamine loeb

Tuuli Vaarak: Kogemus ja läbimõeldud majandamine loeb
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Tänavuse Viljelusvõistluse suurima rukkisaagi sai Tuuli Vaarak Savikoti Agrost Viljandimaalt. Saak tuli 37 hektari suuruselt põllult, sordiks oli hübriidrukis 'Brasetto' ja saaki saadi 10,4 tonni hektarilt.

Savikoti Agro OÜs on põllumaad kokku 816 hektarit, millest omandis on 185 hektarit, muu renditakse. Haritavat maad on 748 hektarit, kus teravilju kasvatatakse 387 hektaril, millest suvinisu on 90 ha, talinisu 120 ha, otra 60 ha ja rukist 117 ha. Liblikõielistest kasvatakse uba 150 hektaril ja ristikut 17 hektaril. Rapsi on kokku 151 hektarit. Püsirohumaad 68 hektarit.

Haridustee

Töökogemus

Tunnustused

Savikoti Agro silmarõõm hübriidrukis 'Brasetto'

Rukki keskmine saagikus ettevõtte põldudelt oli tänavu 7,1 t/ha. Viljelusvõistluse 'Brasetto' põllu saagikus oli 10,4 t/ha. See tulemus tõi taas Savikoti Agro rukki saagikuses esimeseks.Sealne agronoom Tuuli Vaarak on saanud juba neljal aastal järjest rukkipõldudelt häid saake."Viljelusvõistlus on selles mõttes tore, et kui sügisel oled kõik tööd kenasti ära teinud ja kevadel näed, et põld on ilus, ühtlaselt talvitunud, siis lihtsalt tekib soov osaleda. Mõõtu tuleb ju võtta, see teebki asja huvitavaks. Lisaks saab õppida teiste tegijate kogemustest," lausus Vaarak, kes eelmisel aastal andis julge lubaduse, et küll see 10 tonni rukkist tuleb ära ja tuligi.Hea saak nõuab ka kulusid. Rukis on kultuur, mida on suhteliselt kerge kasvatada aga niisama ei tule midagi."Tänavu sain aru, et kõige aluseks on künd. Kündsin esimest korda rukkipõldu ja kevadel vaatas vastu umbrohust puhas, sile põld, kus külviread olid ühtlased. Sügisel on oluline ka külviaeg, meil oli see 10.-13. september. Ideaalne on, kui talvele vastu minnes, jõuab taim luua 3-5 peavõrset, et koguda varuks vajalikul hulgal toitaineid. Hea saak ei tule niisama, peab tegema kulusid. Võistluspõld sai elemendina lämmastikku 167 kg/ha. Lisaks väetamisele on oluline ka taimekaitse. Umbrohutõrjet tasub vajadusel teha nii sügisel kui kevadel. Tänavune kasvuregulaatori norm oli ka suurem kui möödunud aastal, sest väetiste foon oli kõrgem," loetles olulisi töid Vaarak. "Rukist õnneks väga putukad ei ründa, kõige levinum kahjur on ripslane, sest väidetavalt pidi ta tungaltera viirust edasi kandma. Haigustõrjet tegin kaks korda, esimene asi on alati jahukaste, mis taimedel välja lööb. Paljud ei pööra selle tähelepanu aga minu arust on selle tõrjumine oluline. Ideaalne oleks see, kui me ei oota ära haigust vaid tõrjume ennetavalt. Lisaks ohustab rukist erinevad laiksused."

"              Kehv talvitumine;"              Kevadine põud - kehv võrsumine;"              Öökülmad juunis;"              Hilised sajud;"              Hilisvõrsete tekkimine;"              Umbrohu massiline 2. rinne;"              Koristusaja kehv ilm - mahukaalu langus ja haigused. Me saime kõik koristatud tänavu."              Koristasid aga kvaliteeti vihm langetas. Rukis oli esimene, mida me koristasime ja sealt saime suure saagi aga ülejäänud viljad kannatasid, sest rukist oli suur pind.allikas: Tuuli Vaarak

Siit tuligi see suur saak.
Foto: Oilseeds Trade AS

Tuuli Vaarak soovitab:

Oma kogemustele tuginedes soovitan külvata:

"              Talinisul 500-550 id.tera/m²"              Suvinisul 600 id.tera/m²"              Odral 400-450 id.tera/m²"              Põldoal 40-60 id.tera/m²"              Hübriidrapsil 50-60 id.tera/m²"              Hübriidrukkil 125-150 id.tera/m²Ärge kunagi külvake põllule väga pikka aega kasutusel olnud oma toodetud seemet, eelista sertifitseeritud seemet.Savikoti Agro kogemused

Pööra tähelepanu:"              Kaasaegsed sordid on aluseks heale saagile;"              Haigus- ja umbrohutõrjet tuleb teha;"              Tööde õige ajastamine on oluline;"              Mullaharimine, külvinormi arvutamine ja viljavaheldus on teemad, mis peavad olema selged.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960