Kui aiandusest huvitatu külastab suvel puhkusel olles botaanikaaedu erinevates maades, siis vahelduseks tasuks seada sammud hoopis meie oma Tallinna Botaanikaaeda. Seal toimub pidevalt erinevaid üritusi, millel tasub osaleda. Ka niisama taimi tundma õppida on seal mõnus – kõik kollektsioonid on kenasti infosiltidega varustatud ja alati olemas personal, kes aitab kui tekib küsimusi.

Maikuu esimesel päeval avas Tallinna Botaanikaaed suvehooaja. Päeva alustati aiandusteraapia loenguga, kus Botaanikaaia aednik Tiina Marjapuu rääkis sellest, kuidas mõjuvad tarbetaimed meie meeleolule ja millist rõõmu neist olla võib lisaks kõhutäiele.

Järjest enam on sagenenud juhud, kus inimene sööb mõnd meie aedades või looduses kasvavat taime ja saab seetõttu mürgituse. Tallinna Botaanikaaia metoodik Urmas Laansoo rõhutab, et seepärast ongi oluline taimi tundma õppida. Ja kunagi ei sööda taime, mille ohutuses ei saa olla kindel.

Tallinna Botaanikaed soovib rajada tänapäeva tingimustele vastava majandushoone, mille projekteerimise hankele esitati viis pakkumust.

Maa-ametil valmis 2018. aasta Eesti maavarade koondbilanss, mis võtab kokku maardlate ja mäeeraldiste varu seisu aruandeaasta alguses ja lõpus ning varu muutused aasta jooksul. Eestis kaevandatakse jätkuvalt enim põlevkivi, liiva, kruusa, lubjakivi ja dolokivi.

Polli Aiandusuuringute Keskusest tulevad välja uued aretatud õuna- ja marjasordid. Turul on huvi hakatud tundma valge-, punase- ja rohesõstra vastu. Miks? Kuidas näeb välja kõhrkirsid ja kuidas maitseb söödav kuslapuu?

Tänaseks on 27. maist – 1. juunini toimuva avatud toiduainetööstuste nädala raames plaanitud ekskursioonidele registreerunud pea 800 inimest. Mitmed tööstused ootavad külla ka suuremaid gruppe, näiteks töökollektiive ning sõpruskondi.

Vesiviljelusettevõtted müüsid 2018. aastal 944 tonni kaubakala ja -vähki kokku 4,2 miljoni euro väärtuses, teatab statistikaamet. 2018. aastal müüdud vesiviljelustoodangu maht oli viimase kahekümne viie aasta suurim.

Ettevõte osaleb täna Amsterdamis ühel Euroopa suurimal toidu- ja joogisektori messil World of Private Label, kust loodab luua mitmeid uusi kontakte võimalike koostööpartneritega, et tõsta tänavu Tere ja Farmi piimatoodete eksport üle 20% kogukäibest ning lähiaastail jõuda 30%ni.

Heintaimede sileerimise optimaalse aja seiret korraldab Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) juba alates 2002. aastast.

Belgia moebränd Komrad tuleb turule tennistega, mis on valmistatud hapendatud õunakooremassist.

Erametsakeskusele esitas Natura toetuse taotluse üle 5 tuhande metsaomaniku. Kokku küsitakse hüvitist looduskaitseliste piirangute eest 67 tuhandel hektaril.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu ja juhatuse liikmed kohtusid täna uue maaeluministri Mart Järvikuga, et arutada koostööd valdkonna arendamisel.

Käes on põllukultuuride umbrohutõrje aeg. Eesti Taimekasvatuse Instituudis valmis taimekasvatuse pikaajalise programmi raames veebirakendus efektiivsete herbitsiidide valikuks lähtuvalt põllul kasvatatavast kultuurist ja esinevatest umbrohuliikidest.

DeLavali lüpsihaldusprogrammist on aastate jooksul arenenud mitmekülgne ja efektiivne karjahalduslahendus DelPro, mis aitab nii farmijuhil, aretus- ja söötmisspetsialistidel kui ka loomaarstil teha karja jaoks parimaid otsuseid, lähtudes just konkreetse farmi kohta reaalajas kogutavast infost.

Täna, 21. mail kell 14:18 sai Häirekeskus teate turbavälja põlengust Ida- Viru maakonnas Konju külas Atme- Viivikonnas.

Probleemi avastamine ja vastupandamatu tung seda lahendada suunab noori ettevõtlusega alustama, kuid suurim takistus on julgus, jagas noor ettevõtja Robin Saluoks Äripäeva raadio saates „Arvude taga“ oma kogemust.

Selle aasta alguses jõustus uus maaparandusseadus, mis muutis oluliselt ühistutega seotud õiguskorda. Maaeluministeeriumi maaparanduse ja maakasutuse büroo nõunik Olev Krist selgitab maaparandusühistute tegevusega seotud maaparandusseaduse muudatusi ja toiminguid, mis on vajalikud ühistute tegevuse jätkamiseks.

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) korraldab 22. mail Tartu vallas, Kukulinna külas asuva Jampo sigala territooriumil suu- ja sõrataudi regionaalse õppuse.

Viimase nelja aasta jooksul ei ole üheski kuus nii palju metsa- ja maastikutulekahjusid toimunud kui selle aasta aprillis. Kokku toimus 595 metsa- ja maastikutulekahju, millest 406 olid kulupõlengud.

Alates 1980. aastast on saanud kenaks kombeks pidada looduskaitsekuud. Keskkonnaministri Rene Kokki sõnul on loodus kõikjal meie ümber, mitte ainult kaitsealadel. Looduskaitsekuul räägime, kuidas me kõik oma tegude ja tegematajätmistega saame kaasa aidata liigirikkusele.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu korraldatud ühisstendil Amsterdamis toimuval toidu- ja joogisektori messil

Maisil on kõrge saagipotentsiaal, suur energiasisaldus ning kasvatamiseks sobivad erinevad mullatüübid. Kuna mais on kõrgekasvuline ja seda on suhteliselt kerge kasvatada, siis kaldutakse arvama, et maisi umbrohutõrje ei ole nii oluline ja on sama lihtne kui suviodra umbrohutõrje. See on aga kahjuks vale arvamus. Maisi maksimaalse saagikuse saamiseks peab maisipõld olema umbrohuvaba külvamisest kuni koristuseni välja.

Soojad ilmad on põldudel putukad aktiivseks muutnud. Mõnel pool lendleb kapsakoi, samuti on näha rapsipõldudel maakirpe. Vaadake üle ka suviteraviljapõllud, kuna 1-2 lehe faasis võivad kõrsvilja-maakirbud märkimisväärset kahju teha. Rapsil hiilamardikat ei tohiks ka tähelepanuta jätta.