Tänavune Maamess tõotab tulla üks läbi aegade rahvusvahelisemaid, mida peegeldab välismaiste ettevõtete ja gruppide jätkuvalt tõusev huvi Eesti maaelu tähtsündmuse vastu. Ettevõtteid on messile tänaseks registreerunud juba üheteistkümnest riigist.

Eesti Parima Toiduaine konkursil on selgunud esimesed tänavused tiitlivõitjad. Tänavune parim piimatoode on Saaremaa Piimatööstuse Öko täispiim, parim pagaritoode Leiburi OatFit Kaeraröst ning parima kastme tiitli pälvis Valio Alma Eesti DIP! soolakurgi ja küüslauguga. Saarioinen Eesti Mamma kõrvitsa-kohupiimapannkoogid tunnistati võitjaks nii valmistoitude kui ka magustoitude kategoorias.

Eesti Kutseliste Mesinike Ühing on alustanud konsultatsioone Eesti toiduainete jaekauplejatega, et vältida tulevikus võimalusi meevõltsingute imbumiseks Eesti poelettidele.

Keskerakond, EKRE ja Isamaa arutasid eile keskkonnaga seotud küsimusi. Metsa majandamisel tuleb lähtuda metsateadlaste poolt pakutud lahendustest. Taastuvenergia osakaalu nii elektri- kui soojuse tootmisel soovitakse suurendada.

Riigimetsa Majandamise Keskus esitles tänasel rahvusvahelisel metsapäeval raamatut „Sada aastat metsa lugu“, mis toob Eesti metsade ja metsanduse ajaloo lugejateni läbi erinevates arhiivides, muuseumites ja erakogudes leiduvate fotode.

Kandideerimise tähtaeg: 15.04.2019

Viljelusvõistluse põldude tulukuste võrdlemiseks arvutati müügitulud ja tootmiskulud ning nende vahena kasumid.

Käesolev suvi ei olnud põllumehele kerge, aga seda suurema kogemuse said Maaülikooli taimekasvatuse tudengid, kelle ülesanne oli koolist omandatud teadmisi praktikas kasutada ja nende teadmiste varal kasvatada nisu ja otra võistlusel Miniviljelusvõistlus 2018.

Marit Saar Maamasin OÜst ja Kaja Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskusest kirjutavad lahti taimekaitseseaduses tehtud muudatused. Näiteks on muudatused punktides, mis puudutavad puhtimist, koostööd mesinikega ning taimekaitsevahendite pakendite hoiustamist.

Täna, 19. märtsil algusega kell 11 toimub Viljandimaal Polli Aiandusuuringute Keskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Aiandusfoorum 2019: Aiasaaduste kokkuost, turustus ja väärindamine.

Kliimamuutus on teema, millest kaasajal räägitakse üha enam ning sageli kuuleme ka kriitikat põllumajandussektori suunas. Soome Maa- ja Metsamajandusliit (Maa- ja Metsätalousliitto - MTK) koostas programmi, milles näidatakse, mida konkreetselt saavad põllumehed teha kliimamuutusega võitlemiseks ja sellega toimetulekuks.

Taotluste vastuvõtt algas 2. märtsil ja tänaseks on PRIAle laekunud 1 794 taotlust. Möödunud aastal oli taotlejaid 3 336. Piimalehma kasvatamise otsetoetust saab taotleda hilinenult veel 15. aprillini, aga siis väheneb toetus 1% võrra iga hilinetud tööpäeva kohta.

Taimekaitse üks ülesanne on hoida ära või vähendada taimekahjustajate põhjustatud kahjustusi. Taimekahjustajatega võitlemiseks saab kasutada nii looduslikke kui ka keemilisi taimekaitsevahendeid.

Maaeluminister Tarmo Tamm osaleb täna, 18. märtsil Brüsselis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil, mille peateema on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku teemaline dokument, mis võtab kokku Rumeenia eesistumise ajal toimunud arutelud.

Sel reedel, 22. märtsil kogunevad põllumajandussektori ettevõtjad ja valdkonna spetsialistid Olustveres konverentsil „Põllumees kui tippjuht“, kus seitsmendat korda kuulutatakse välja sektori tippjuht.

Nädala börsiuudised: nisu hinnalangus jätkus; suhkruturul oodata suurt defitsiiti; Hiina sealihahinnad 14 kuu tipus; nafta tõusis nelja kuu tippu, kütusehinnad tõusevad.

Ohustatud linnuliikide pesitsusaja alguse tõttu tuletame metsamajandajatele meelde, et raietööd, sh metsamaterjali kokkuvedu raiealalt, peavad olema kooskõlas neile metsateatises antud tingimustega.

Maaeluministeerium kavandab käesoleval aastal mitte toetada mahetootmisega alustajaid või mahepõllumajandusmaa suurendamist praeguste mahetootjate poolt.

Eesti metsa- ja puidutööstuse ettevõtted muutuvad läbi investeeringute aina kõrgtehnoloogilisemaks. Statistikaameti andmetel investeeriti aastatel 2013-2017 sektori ettevõtetesse kokku 1,57 miljardit eurot.

Eksport on kasvanud kiirelt, kuid ennekõike on see mõne üksiku ettevõtte teene. 2019. aasta ähvardab senist kasvutempot tublisti kärpida. Kui juba pikemat aega on Eesti eksporti enim toetanud puidutööstus, siis nüüd on lisandunud ka uusi edulugusid. SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor annab ülevaate eskpordi seisust.

Tallinnast Jõgevamaale Sadalasse sõites oli imeilus talveilm - väiksed miinuskraadid, öösel maha sadanud paks lumevaip sillerdas ereda veebruaripäikse käes ja mulle tundus päev lihtsalt imeline. Sadalasse jõudes toodi mind maale peale tagasi ja sain aru, milline on tegelikult maal majandava ettevõtja igapäevaelu – raske lumi oli elektriliine nii palju kahjustanud, et piimafarmis polnud lõunakski veel elektrit, aga lehmad vajasid lüpsmist ja tööd tegemist.

Eestisse on keelatud tuua köögivilja- ja põllukultuuride seemneid osadest väljaspool Euroopa Liitu asuvatest riikidest – näiteks Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest.