Maarja Paomees: vajame investeeringuid, et püsida konkurentsis
Täna, 19. märtsil toimuv põllumajandussektori aktsioon „Põllumajandus ristteel“ toob traktorid Eesti linnadesse, et juhtida tähelepanu sektori kitsaskohtadele. Hummuli Agro loomakasvatusjuht Maarja Paomees ütleb, et tegemist ei ole vastandumisega, vaid ühise sõnumiga, millega põllumehed soovivad kaasa rääkida oma tulevikku puudutavates otsustes.
Hummuli Agro loomakasvatusjuhi Maarja Paomehe sõnul on oluline, et sektor näitaks ühtsust ja oleks nähtav ka väljaspool põlde ja farme. „Me peame oluliseks sellel päeval kohal olla ja anda oma panus ühise sõnumi nähtavaks tegemisse. Meie jaoks ei ole see vastandumine, vaid väärikas viis näidata, et Eesti põllumajandussektor on ühtne ja soovib rääkida kaasa oma tulevikku puudutavates küsimustes,“ märgib Paomees.
Seotud lood
Harjumaa teraviljakasvataja, Crocus OÜ juht Andres Oopkaup ütleb, et juba homme toimuv põllumeeste meeleavaldus on võimalus juhtida tähelepanu Eesti põllumajanduse järjest keerulisemaks muutunud olukorrale. Tema sõnul on viimased aastad olnud tootjatele majanduslikult rasked ning mitmed otsused on põllumeeste konkurentsivõimet pigem vähendanud kui tugevdanud.
Avispeamees OÜ juht Jaak Läänemets ütleb, et 19. märtsil toimuv põllumeeste meeleavaldus on oluline võimalus tuletada Eesti inimestele meelde kohaliku toidutootmise tähtsust. Tema sõnul ei puuduta teema ainult põllumehi, vaid kogu ühiskonda, sest küsimus on riigi toidujulgeolekus ja varustuskindluses.
Juba homme toimuv põllumajandussektori aktsioon „Põllumajandus ristteel“ toob põllumehed üle Eesti traktoritega linnadesse. Joosepi Talu juhatuse liige Ranet Roositalu ütleb, et tegemist ei ole protestiga, vaid selge ja väärika sõnumiga: Eesti põllumajandus ei vaja erikohtlemist, vaid võrdseid tingimusi Euroopa ühisel turul.
19. märtsil liiguvad põllumehed traktoritega linnadesse, et anda ühiskonnale ja otsustajatele selge sõnum: Eesti toidutootmine on murdepunktis. Saidafarmi juhi Juhan Särgava sõnul ei ole tegemist protestiga klassikalises mõttes, vaid vajadusega end nähtavaks teha ja rääkida ausalt sektori tegelikust seisust.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele